Eesti uudised

ÜHE MEHE MISSIOON: vabariigi aastapäevaks 10 laululava! (1)

Arvo Uustalu, 14. november 2017, 13:08
MUUSIKAKIRG: Aivar Kõivistik ütleb, et poleks laulukaarte projekteerimiseni jõudnud muusikakireta.Foto: Aldo Luud
Koorilaulja ja pillimees Aivar Kõivistik on võtnud eesmärgiks vabariigi aastapäevaks püsti panna või vähemalt valmis projekteerida kümme laululava.

Tartumaal Rookse külas Rootsi talus elav maahärra tõdeb, et hüdrotehnikainseneri ja melioraatorina poleks ta ise laulukaaretegijate pärusmaale tikkunud. Ent kümmekond aastat tagasi koputasid läheduses asuva Melliste küla aktivistid tema uksele ja küsisid, et sa selline laiapõhjalise EPA [Eesti Põllumajanduse Akadeemia, nüüdne Eesti Maaülikool] haridusega mees, järsku projekteerid meile laululava. 

Mõeldud-tehtud. Nõnda võttiski Kõivistik kätte ja projekteeris oma esimese laulukaare. Mees reklaami ei teinud, kuid kuulsus levis ning laululavasoovidega hakati tema poole järjest pöörduma.

Seasuluehitajast laulukaaremeistriks

Päris eikuskilt projekteerimissoon ka ei tulnud. Rookse küla mees on püsti pannud uhke koduhäärberi ning aastal 1975 meisterdas ta üliõpilaste ehitusmalevas koos kaastudengitega elamu põrsas Oscarile.

Nüüdseks on asjalood nii kaugel, et Kõivistik on projekteerinud üheksa külalaululava. Eesti vabariigi ümmarguse juubeli ümmarguselt tähistamiseks oleks vaja veel ühte tellimust. Kõivistik tõdeb, et suurem tööpõld võiks teda ees oodata näiteks Ida- Virumaal. Poolel teel Virumaale meister aga juba on, kuna tal on valminud Jõgevamaal asuva Sadala laulukaare projekt.

Kõivistik palub kindlasti tänada maaülikooli, mis andis talle nõnda laiapõhjalise hariduse. Talle pole probleemiks näiteks ka laulukaarte tugevuskontroll. „Pärast seda, kui Melliste rahvale lubasin, et no ma teen siis ära, mõtlesin küll, et kuhu supi sisse ma nüüd sattunud olen,“ meenutab ta.

Seni viimase laululava avas Kõivistik Tartumaal asuvas Aakre külas kaks nädalat tagasi. Nelikümmend aastat koorides laulnud ja ansamblis MTJ mänginud mees ristis kontrabassi ja suupilliga laulukaare ka ära. Samas kinnitab ta, et tal ei ole kunagiste mõisnike esimese öö kommet ning alati pole ta esimene, kes uue laulukaare akustikat mõne pilliga proovib.

Vandaalid laululavade lummuses

Kõivistik ütleb, et tema projekteeritud liimpuidust laululavad võivad  katusekatte uuendamise korral vastu pidada sada või enamgi aastat. Liimpuidust, laudise ja ruberoidiga laulukaare saab tellija kätte orienteeruvalt 50 000 euroga.

Kõivistik ise on pilli mänginud ka Munamäe tornis, kuid oma töödest parimaks peab ta Ahja laululava. „Sellel on väga hea hing sees. Mängisin seal suupilli,  ja heli kajas paarisaja meetri kauguselt ühelt mõisahoonelt tagasi. See oli võrratu,“ tõdeb ta. 

Laululavade meistri sõnul on ta laulukaarte projekteerimisel aluseks võtnud pooleks saetud kirikukella kuju. „Laul ja pillimäng on eestlastele nõnda tähtsad, et tegelikult võiks igas suuremas külas olla mitte ainult kirik ja kõrts, vaid ka laululava. See näitab, et külas elu keeb,“ räägib ta.

Kolme lapse isa ja mitmekordne vanaisa Kõivistik tõdeb, et elevant ei ole ka tema laste kõrva peale astunud. Kes on bändis muusikat teinud, kes kooris laulnud ja kes paneb klaveri taha sattudes käed klahvidele. 

„Suure muusikahuvita poleks ma kindlasti laululavasid projekteerima hakanud. Aga paistab, et need laulukaared tekitavad ka vandaalides kaunimaid tundeid, sest lõhutud ja soditud pole neist ühtegi,“ tõdeb ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee