Küsitlusfirma Norstat uuringust selgub, et 34 protsenti Eesti elanikest on laadinud oma telefoni rakendusi, mille päritolust ja turvalisusest neil pole õrna aimugi.

Tarbijakäitumise uuringust selgub, et kõige riskantsemalt käituvad internetiohtude osas noored ja vene keelt kõnelevad inimesed. 64 protsenti 16–24-aastastest noortest on laadinud alla mobiilirakendusi, mille päritolu ja turvalisuse kohta neil puudus mingisugunegi teadmine. 25–49-aastastest oli 42 protsenti laadinud alla kahtlasi rakendusi.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul on Androidi ja Apple’i rakendustepoes ligi viis miljonit äppi ning lisaks veel sajad tuhanded vähem tuntud keskkondades. “Kahtlast tarkvara liigub nii Androidi kui ka Apple’i poes, kuid eriti ettevaatlik tasub olla oma krediitkaardi andmete jagamisega kolmandate osapoolte keskkondadele,” ütles Aron.

Katrin Aroni sõnul on kõige elementaarsem telefoni turvatõke ekraani lukustamine, kuid uuringu kohaselt ei tee seda tervelt 38 protsenti eestlastest. “Pooled enam kui 50-aastastest ei lukusta oma telefoni ja see on pea sama halb, kui kirjutada pangakaardile oma PIN-kood,” ütles Aron ja lisas, et kehval juhul võidakse varastada nii raha kui ka isiklikud materjalid.

Jaga artiklit

3 kommentaari

T
Teeline  /   21:40, 14. nov 2017
Need asjandused, kuhu mingeid rakendusi laetakse pole telefonid, vaid elektroonikavidinad, millega kogemata ka helistada saab.
.
...  /   14:54, 14. nov 2017
kiu sa mobiilimakseid ei tee siis tühja neist muudest asjadest

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis