Eesti uudised

Koos kohtunike palkadega muudab riigikogu praegune koosseis ka oma mantlipärijate palka

Tippametnikke ootab palgatõus: kohtunike palgamure pani riigikogu seaduse muutmiseks tööle (128)

Asso Ladva, 13. november 2017, 19:32
ELU ÕITSEB: Parlament võttis käsile kõrgemate riigiteenijate palkade seaduse, mis reguleerib muu hulgas ka riigikogu liikmete töötasu.Foto: Panther Media / Scanpix
„Eesti kohtunike ühing ja riigikohtu esimees on riigikogule teinud kokku kolm pöördumist,“ räägib riigikogu esimees Eiki Nestor, miks parlament võttis käsile kõrgemate riigiteenijate palkade seaduse, mis reguleerib muu hulgas ka riigikogu liikmete töötasu.

Olulisim muudatus kõrgeimate ametnike palkade arvestamisel on, et neid indekseeritakse sarnaselt pensioniga – igal aastal, vastavalt majandusnäitajatele ning aluseks on eelmise aasta palk. Sellise ettepaneku tegid riigikogu juhatus ja kõigi kuue fraktsiooni esimehed.

„Erinevuseks pensionidega on see, et halbadel aastatel võib kõrgete ametnike palk väheneda, aga vastavalt seadusele pensionid ei tohi väheneda,“ lisab Nestor.

LÕPETAB TIPPAMETNIKE KÜLMUTATUD PALGAD: Riigikogu esimees Eiki Nestor oli üks neist, kes lükkas tippametnike palkade seaduse kännu tagant liikuma. Foto: Teet Malsroos

„Kohe tuleb lisada, et riigikogu liikmed ei saa enda palka muuta. Uue seaduse järgi hakkavad tasu saama riigikogu järgmise koosseisu liikmed,“ selgitab Nestor. „Lisaks on president ja peaminister palunud nende puhul rakendada seadust samamoodi 2019. aastast. Nii et praegune valitsus ja riigikogu teenib volituste lõpuni vanal kombel.“

Palgad hangunud

Samal teemal

2009. aastal kinnitas parlament korra, mille järgi korrigeeritakse kõige kõrgemate riigiametnike palka igal aastal indeksiga, mis põhineb sotsiaalmaksu laekumisel ja elukallidusel.

Mõte oli kena. Sedasi saaks kogu palgaküsimuse lõplikult paika panna ja see ei tuleks iga paari aasta tagant kollitama. Toona vastu võetud seaduse järgi makstakse palka presidendile, valitsuse ja riigikogu liikmetele, aga ka kohtunikele, riigisekretärile, riigikontrolörile, õiguskantslerile, Eesti Panga nõukogu liikmetele, riiklikule lepitajale ja soolise võrdõiguslikkuse volinikule.

Õnnetuseks indekseeritakse aga kindlat seadusesse kirjutatud summat, nii et alates 2010. aastast – riigikogu liikmetel alates 2012. aastast – on töötasu olnud enam-vähem sama suur. Kõige rohkem on selline palkade külmutamine tekitanud rahuolematust kohtunike seas.

„Kohtunike puhul on palkade külmutamine olnud kõige tuntavam,“ räägib Nestor. „Tööturu loogika järgi on hea kvalifikatsiooni ja tasemega kohtunike leidmine muutunud järjest raskemaks.“

Miks just praegu?

„Riigikogus tuli seoses prokuröride palkadega menetlusse kõrgemate riigiteenistujate palkade seadus ja pole mõistlik üksteise võidu algatada seadusemuudatusi,“ põhjendab põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants, miks palgaseadus just nüüd arutlusele tuli. „Õhus olevad küsimused on mõistlik korraga ära lahendada.“

MARKO POMERANTS: Masu on ammu lõppenud, aga riigiametnike jaoks kestab see edasi. Foto: Tiina Kõrtsini

Teiseks põhjuseks nimetab Pomerants, et kõrgemate riigiametnike palgad, eeskätt kohtunike omad, on juba aastaid üleval. „Masu on ammu lõppenud, aga riigiametnike jaoks kestab see edasi,“ lisab Pomerants.

Nii Pomerants kui ka Nestor kordavad, et kogu seaduse arutamise põhiajend oli ikkagi kohtunikkonna nurin, kuid teise olulisema muudatusena on kavas kõrgeimate riigiametnike nimistusse lisada ka riigiprokurör. Asjaolu, et järgmisel aastal on vaja ametisse nimetada mitu selle seaduse järgi palka saavat ametimeest – näiteks riigisekretär ja riigikontrolör – ei ole praegu jutuks olnud.

„Ma arvan, et nendele ametikohtadele korraldatavad konkursid ei ikaldu palga pärast,“ ei pea Pomerants juhtivatele ametitele kandideerimisel sissetulekut esmaseks.

Uus palgaseadus hakkaks kehtima järgmise aasta kevadest, kuid enne peab riigikogu selle läbi mäluma ja ka vastu võtma. „Kui riigikogu juhatus ja kõikide fraktsioonide juhid on ühte meelt, siis see tähendab konsensust,“ on Pomerants seaduse vastuvõtmise suhtes optimistlik.

Kes on kõrgemad riigiteenijad?

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus nimetab ära ametikohad, kus töötasu on fikseeritud üheks aastaks, palka korrigeeritakse igal kevadel. Kõige suurem palk on presidendil, riigikogu esimehel, peaministril ja riigikohtu esimehel – praegu 5288 eurot.

85 protsenti presidendi palgast saavad riigikogu aseesimehed, riigikontrolör, õiguskantsler, riigikohtunikud, ministrid, riigisekretär ning riigikogu komisjonide ja fraktsioonide esimehed.

75 protsenti presidendi palgast saavad riigikogu komisjonide ja fraktsioonide aseesimehed, ja ringkonnakohtu kohtunikud.

65 protsenti presidendi palgast saavad riigikogu liikmed, maa- ja halduskohtu kohtunikud.

55 protsenti presidendi palgast saavad riikliku lepitaja ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Eesti Panga nõukogu esimees teenib 35 protsenti ja Eesti Panga nõukogu liikmed 25 protsenti presidendi palgast.

Riigikogu arutab muudatust, mille järgi sellesse nimistusse lisatakse ka riigiprokurör.

128 KOMMENTAARI

s
sten 15. november 2017, 10:44
Inimesed eelpool on enam-vähem kõige olulisema ära öelnud.Lisaksin veel,et meie Riigikogu ja valitsejad on minetanud igasuguse õiglustunde oma riigi j...
(loe edasi)
m
14. november 2017, 22:50
m u n n i kari.
Loe kõiki (128)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee