Galeriid

Suur eesmärk: Tartu Maarja kiriku taastamiseks läheb vaja viis miljonit eurot

GALERII | 1400 lauljat ja 71 laulu: Räbalates kiriku totaalse muutumise heaks (14)

Asso Ladva, 12. november 2017, 09:36
Foto: Aimé Schickora
„Laulmine võib kellelegi kasu ka tuua. Tegin täna annetuse ja minust sai peaaegu kiriku ehitaja. Tegelikult ma laulan sellepärast, et sõpradega kokku saada ja vahetevahel õlut juua,“ naerab koorilaulja Mart vihmasel ja tuulisel tänaval Tartu Maarja kiriku ees kell kümme õhtul. Ta oli üks neist paljudest, kes osales laupäeval tolle kiriku taastamise heaks korraldatud koorilaulumaratonil.

Koorilaulumaratonil astus üles 41 koori. Ettevõtmise peakorraldaja Riho Leppoja Tiigi seltsimajast ütles osavõtjate arvuks 1400. „Ma lugesin kokku, et täna tuleb esitamisele 71koorilaulu, see on päris korralik päevatäis muusikat,“ ütleb ta.

Laulupäev algas Tartus keskpäeval nais- ja neidudekooride kontserdiga Jaani kirikus, meeskoorid müristasid Peetri kirikus ning viimasena laulsid segakoorid Pauluse kirikus. Sealt liikusid lauljad, kes veel vastu pidasid, laternatega rongkäigus Maarja kiriku juurde, mis alles mõni aeg tagasi oli tuntud kui maaülikooli võimla. Praegu seisab hoone tühjana.

Tahab laulupeokirikuks

Peakorraldaja sõnul pakkus laulumaratoni mõtte välja Tiigi seltsimaja direktor Maris Peebo. „Varem oli igal kooriliigil oma laulupäev,“ räägib Leppoja. „Lisaks õnnestus see siduda ühe suurema eesmärgiga, mis aitas teha reklaami ja üritust tutvustada.

Jaani kirikus olid pea kõik istekohad täis, Peetri kirikus oli rahvast veelgi rohkem,“ vaatab ta ringi Pauluse kirikus, kus kuulajad enne kontserdi algust rõdudele peavad minema. „Nii et praegu vaadates oli see [laulumaratoni korraldamine] õige otsus. Algul oli kartus, et publikut kõikidele kontsertidele ei jätku.“

Tartu Maarja kiriku sihtasutuse juhataja Silvia Leiaru sõnul on Maarja kiriku hoone oluline just muusikaajaloole, sest siin peeti kõige esimese üldlaulupeo peaproov. „Ettevõtmise eesmärk on tõmmata tähelepanu Tartu Maarja kiriku taastamisele ja selle põhjusele,“ ütleb Leiaru. „Laulumaraton on hea võimalus tuletada meelde meie annetustelefone ja laulupäeva piletitulu annetab korraldaja Tiigi seltsimaja Maarja kiriku heaks. Loomulikult on oodatud kõik annetajad ja igaüks võib sel moel olla kirikuehitaja.

“Kiriku sihtasutusel on pühakoja taastamise projekt juba valmis. Auahne plaan on saada kirik 2019. aastaks korda. Või siis vähemalt sellisesse seisu, et juubelilaulupeo auks ja kõige esimese laulupeo mälestuseks saaks Maarja kirikus juba laulda.

„Selleks et kirik valmis saaks, on vaja umbes viis miljonit eurot. Selle sisse on arvestatud ka orel, mis maksab umbes 700 000 eurot,“ nimetab Leiaru suure eesmärgi. „Meil on väga hea läbisaamine Tartu linnaga, kes on väga huvitatud kiriku taastamisest. Linn toetab meid juba praegu, ta on andnud sihtasutusele raha tegevuskuludeks. Järgmise nelja aasta jooksul annab linn kiriku taastamise heaks 100 000 eurot, see on kirja pandud Tartu eelarvestrateegiasse.“

Kogudused toetavad üksteist

Leiaru sõnul ei tunne Tartu kogudused üksteist konkurentidena, sest mitmesuguseid vajadusi on teistelgi, juba korda tehtud kirikuhoonetel. „Me oleme suur pere ja hoiame ühte,“ räägib ta. „Näiteks Peetri kogudus korraldab detsembris Maarja kiriku heaks kontserdi.

“Maarja kiriku taastamiseks on peale kodumaiste annetuste laekunud suured summad eraisikutelt Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast, kuid vajaliku raha kokkusaamiseni on veel pikk tee minna.

Laulumaraton lõppes laupäeva õhtul kell kümme vihmasel ja tuulisel tänaval Maarja kiriku ees. Valguskunstnik Alyona Movko sättis kiriku fassaadile terve hoone ajaloo, nii palju kui seda oli võimalik piltidesse panna. Umbes 70 lauljat, kes olid pika muusikapäeva vastu pidanud, kandsid kirikutrepil ette veel mõned laulmata laulud. „Eestlased ei ole normaalne rahvas,“ muigab tartlannast koorilaulja Katrin, kui ümbruskonna elanikud esimese lauluga äratatud on.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee