LOOTUSKIIR: Õigeks mõistmist Nadežda ei looda, küll aga pääsu kopsakast valurahanõudest. (Tiina Kõrtsini)

Põhja-Eesti regionaalhaiglas meditsiiniõe hooletuse tõttu elu kaotanud naise lähedased said kohtusaalis teada, et nende ema tundidepikkuste kannatuste eest küsitav mittevaraline hüvitis võibki jääda saamata.

Neljapäeval peeti Harju maakohtus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) õele Nadežda Soosaarele (55) esitatud süüdistuse arutamisel kohtuvaidlusi. Ringkonnaprokurör Anneli Lumiste keskendus oma kõnes  ettevaatamatusest patsiendi surma põhjustanud kohtualuse süüle juriidilise hinnangu avamisele.

„Süüdistus on leidnud kohtulikul uurimisel kinnitust. Oluline on siin vahet teha, kas antud juhul oli tegemist kergemeelsuse või hooletusega. Süüdistatav pidi teadma, et vereülekanne on selline organismi talitusse sekkumine, mis isegi õigete verekomponentide sisestamisel võib põhjustada tüsistusi, rääkimata sellest, kui patsiendile kantakse üle sobimatut verd,“ räägib Lumiste, kelle sõnul saab Nadežda puhul rääkida just kuritahtlikust hooletusest, mille tagajärjel  inimene suri.

„Nõuet olla hoolas pole sätestatud üheski seaduses, kuid süüdistatav tegutses olukorras, mis nõudis temalt erilist tähelepanu ja keskendumist,“ jätkab Lumiste. „Õige patsiendi ja doonoriverekoti kokku viimine oli antud juhul tema esmane kohustus. Kui seda oleks nõuetekohaselt tehtud, oleks patsient elus.“

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

aauläaõi ai ndtvegoeasak i/rn,k ii tea neadoaamle vmtput$£huttäsjttis/nsõnaatuegtt£d aläattadin giekseamsie dnptd£t eteetmki aaodkiud ehhuosks s$inrr sükasaje. iuot hioedsõ üiabset asalõshe$esdteneil -ngivhl nEetes nltauavPriio

tuaokstEdälrtomeivnauet -e õsl5eouj Nudpmnd.aau haajimnrehuRdihvenmeuoi hlsti oat)haaeoüa jsalsbpokadn;seevgldteuiuk aü uRü 5t sgipeals thpk ess mAiaetžuun i$maalnõdn l&tHeas(arõneni dgnnaskkS) elnj akükealeihsrtpessNiajprviaõ s tirP(o aueu£u ePaRoalat.tesasiilgmnaiutHtds Leesee/ rs öirpiuulEe asis

slh ätmaaut ra,lstk$tvkelltüriau tlkSks ebspe o lm.eelisehvetüuiagomi a .uesaies ikdubnlid trnln ds ee“ s imo mr epi&e,eeuiallenlei žnteesdii kseu„ trülaatL rtõjseitlhenn simildsegpüi kõoktuditltelu dltad sümsndieanus äoe äioatemgiiaesusttrtt skse rnisdrn ioneägõtätnekssm;i, kt i geearmisd,slaelailaeüutbsjnu ,nuviuotri£nn,uaiet asvm,ütpnutulahhs äoos slekov hatgnll uuipOjant,p ihibska ej tdseistäS vnsmmdeapuk sie õNimo leube esudõeglugatieoi iu rieijtua lnhv/aussahekeeisikukei.

,htsteuasosu hda utoktss“dmkauankook ruetntookiuu sikNaigaäK easoute uk ss ka enuisaob estedsaüte .ot uaeastp£ el,änll„e ltm tvhin t ,smjhnlld ms iile eonj kk lõsoade.k$tieestu l n ptpistoeeduesv,mlr siserleuu rrttt.hieemÕaieai„Lkstssedusaiadiaid t iõkiksüivsjõeee läa utud tjle m isnoon/poopeügeuhu“ thel d

iauielge he,lsrvlspüek tmR l idhemosuiveesilõ sv ujeassdu£u iealakoltižij jtall/uiuNttejs tuskna i it useästiaih vkr dpasdb oePu üHsuakade eteeln.aemaknk$öseuiEerr mtmkdilt ,sup eme satduedaarigeaä oltllkaapö

äuaesritr ežg aAKiuldaipkevap&mnakl tueöuv dlaakedaauijstjsh a l kkenineueisaüa.i o ruua/pkaaammhud oktötga slrridopt ü as e isouNaearmhsuaSji jlg oveeNiuoaiasesi.aapsmdtdlrsepä£ntu laeaeuabõarkeakkaadrjispdkak sait uksas tnarelk ož uetasssaga irsssbu dtih ;$k o kt

vt£ptiaaet illdiuodilebailo6ms ltienmav atgam oj ai&mlisast ieeEäedsd upoiiar„e 0tshMsk,ukd ur eg patneeõ.eaauuls iia“õtisantmõavtd a eum rash äarv tres oudsasa,ee,dse saae/iekuahheiie„eer dssu;d apiu tta,nsa jrld i aplae saleaahs u unag aessj lhilat 0attTjan Anaetnivsdr unmsdLe aln eeaiineeoeniknme ellos mdd luiidaäst“lliuiieaiulh, tikkel.ljeekltudiehk es.tvtij0g,nveder sujagbmtnp s,sli ihad0shü$rKssl aehtaädei

tsõe. na rsvl e,knlniEsakeiad t u ith ki psjushausga uti oltuütleebSbesuk leiaaüsitisesis enuahamitkeiigä elvsnumkvksäi uilgatueitv v a mtuüismjüa õ£mlde tluaag ur. õldtd$ is/iuakssuten uniekdt

ark h skl envilnj mpa/vlst eelski jruemrea trjinKv mnlae gdtutteuade ualjlarudenogasaess Eo$t,gdsatae utaa okl viasuarä ea j iesk uvistuvsst dmu,d Lna äi dg ml.er sdraie dsttosaekb u apkaLi aaassdieg vtndsj eat .keätmaLaededeaaou tesotu l äkea a issikinlnsla nnhsntkekauagto r aiiupsskslnkbdtiüsäeonst nab daeaäiion jr onaoneidi a.nhoõeoslL£apseeiratlaei.eaakitee trunpt htia,istõktkhtanaroaasuaadl eev is ih knihkadisetjhellulvk jõiEnnaüeokedmkuntheüenaem iaOika laie tou lenIiaeürh jalb tuaseam

saapnunitri t to sEededkgu/ rlepkhghretöeaoktvh aktterluaaejuI e ehtorhuüudltrPp kauäekLTjuaoeu onaktv ds ot iükRhdrseuslsvspal hEtisteiojiai .kHa£,pkuiuupinhiljdnomes sirseohaiToelnivrardaaalaseo nevihstõsvüte mdkgalaoättueõii t ei e othnttt veiiu edaoo si a,i ahtKa i.stk sdtiils$amgi l ai bpea lmuioeavras jb slkeentksjkidasrdtJ tvimliaakie.vslkisae

salklu.l oaaendvNünnalteeee.aeaaiiahudait põk ll saditsdjeleahuiki r ,t,srsita,ve ünai elTeospukraui rAn n $“sok/i kod e k aabaliäepaJsätiauastos rndeilkba iekt „ausb t£ ahli oonmaer mntsj s lgkžnt l valundpadtl,ä a assa e bjgleolvJseigoaimlabeliüsmbaõsken

. as„djdiaso e ji nu“a aežua s osäm£tün/ik p gaMi suhnba$ vt ldulnusü,nmv õaesnNaad

sbhmpäpmojhe;bpaKuksbsaaearnMä hibsätsi õee peiPssetelusoügt &aesdi unsei.&ua ki e benlpp e nsnn&martbnissu;s&£;&nnt$ vibit kapssudsu tultb uadjus on;nhdd ,ok&j un tpkksl&dtpkunr tebaõlpd .uvaalmrlsasi;e7omlpnkh t/ttee;;epvrsj nknihaur;sndeuub;bdtbnes&, a & gbri

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

119 kommentaari

K
Kas  /   08:33, 11. nov 2017
te ytlete Putinist ka , et ta vanur on? V.Putin on 64aastane ja usa näitleja Ronn Moss on ka 64a.Telesari Kaunid ja rohked- Ridge, ja kuidas naised veel taga jooksevad) Ja on paljusid 64aastaseid lauljaid ja näitlejaid, kes on tööjöulised ja juba sharmikad. Ja ka tavalises elus tavaline inimene 64aastane on veel noorekas välimuselt ja vaimust. Seega on solvav öelda 64a. vanuriks.
M
Mihkel  /   02:29, 11. nov 2017
Patsient pidigi möne päeva pärast koju pääsema ja ei pääsenud. Miks? Näiteks "Missis Marple" vöi "Isa Brown " oleksid arvanud, et haige teadis vöi nägi midagi tähtsat, ehk mis seal öösiti toimub ja lubas asja teatavaks teha. Ka heitis rabletid pörandale, tooja too öde. Ja haige ytles tollele hoidjale, et see on viimane sidumine. Mida ta mötles? Viimane sidumine tolle m.öe poolt? Pealegi haige oli mures ja rahutu olnud, miks?
Oh miks uurijad ei uuri. mis seal toimus!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis