Eesti uudised

Alar Karis: häid aegu tuleks mõistlikult kasutada ja reserve koguda (17)

Toimetas Triinu Laan, 8. november 2017 17:53
Oma viimases kõnes riigikogu ees soovitas Karis häid aegu mõistlikult kasutada ja reserve koguda. Foto: Alar Truu
Täna pidas riigikontroll Alar Karis oma viimase kõne riigikogu ees, kus ta rõhutas, et kuigi riigi arvepidamine on endiselt korras, siis  keskvalitsuse osa riigi likviidsusreservis ammendus juba 2015. aasta sügisel ehk kaks aastat tagasi.

"See ei tähenda muidugi, et riigil oleks raha otsas. Ei ole. Kuid see tähendab laias laastus, et mis sisse tuleb, see ka kohe välja läheb, ja jääb veel puudugi. Meenutan, et riigil on raha kahes reservis: need on stabiliseerimisreserv ja likviidsusreserv," ütles Karis. 

Samal teemal

Likviidsusreservis on lisaks keskvalitsuse enda rahale hoiul kahe avalik-õigusliku isiku, Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa raha, samuti riigi sihtasutuste, Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu toetusteks ettemakstud raha.

 2017. aasta septembri seisuga oli valitsus ajutiselt oma jooksvate kulude ning kohustuste katmiseks kasutanud ligikaudu 340 miljoni euro ulatuses avalik-õiguslike isikute – töötukassa ja haigekassa – raha, mida alates 2012. aastast hoitakse riigikassas.

Aastate jooksul on palju räägitud, et valitsuse ja riigikogu mängumaa eelarveotsuste tegemisel on tegelikult väike, sest enamik raha on juba seaduste ja muude otsustega n-ö ette kinni pandud, fikseeritud. Sellised fikseeritud kulud moodustasid Rahandusministeeriumi andmetel 2016. aastal 78% riigieelarvest ning prognoosi kohaselt moodustavad aastal 2020 peaaegu 80% riigieelarvest.

Millest fikseeritud kulud koosnevad? Seda infot pole paraku aastaid riigikogu ega riigikontroll saanud, nentis Karis.

Maksulaekumise sööb ära ühiskonna vananemine

Paremini laekuvad maksud on summaarselt küll rohkem või sama palju raha valitsuse käsutusse andnud, kuid laekumiste kasvu sööb ära meie ühiskonna vananemise ja muude demograafiliste aspektidega seotud kulude kasv. 

Möödunud aastal moodustasid sotsiaal- ja tervishoiukulud 47% riigieelarve kogukuludest. Aastaks 2020 kasvab osakaal rahandusministeeriumi hinnangul 50%-ni, mis tähendab, et arenguks jääb igal aastal raha proportsionaalselt üha vähemaks. 

Riik on osaliselt seda vaba raha nappust saanud enda arengu, funktsioonide ja investeeringute rahastamisel leevendada, kasutades tagastamatut välisabi, eelkõige toetusi Euroopa Liidult.

"Meil on põhjust olla teiste riikide maksumaksjatele selle kingi eest tänulikud," ütles Karis. "Kuid me ei saa ega tohigi jääda lõputult vaatama omamoodi nõudliku ootusega jõukamate liikmesriikide poole, pidades seesugust abi loomulikuks ja vääramatuks osaks meie elust ning sissetulekutest. On isekas arvata, et keegi teine peabki meile raha andma."

Karis soovitas riigikogul praegusi häid aegu mõistlikult kasutada, et valmistuda aegadeks, mis ei ole nii head, kogudes selleks reserve ning tehes kulutuste kasvu ohjamiseks ja uute tulude tekkimise soodustamiseks reforme.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee