Eesti uudised

Pedofiiliaravi üle puudub kontroll: keegi ei jälgi, kas vanglast vabanenud seksualkurjategija jätkab ravi (11)

Mariann Prooses, 7. november 2017, 19:54
SIDET TULEB HOIDA: Seksuoloog Imre Rammul rõhutab, et uue kuriteo vältimiseks on oluline vanglakaristuse või aktiivravi lõppemise järgselt säilitada kontakt patsiendiga.Foto: Heiko Kruusi
Pedofiilid ei ole sageli kuigi varmad abi otsima. Kui vanglas läbivad seksuaalkurjategijad reeglina neile mõeldud programme, siis pärast vabanemist on ravi jätkamine praeguste seaduste järgi vabatahtlik. Probleemne on seegi, et pedofiilia ravi eest peab maksma patsient oma taskust ning puudub aktiivravi järgne efektiivne kontroll.

Kui palju pedofiile Eestis olla võib, ei tea täpselt keegi. Riigikogu õiguskomisjoni istungil märgiti, et teoreetiliselt võib elanikkonnast olla 1% pedofiilsete kalduvustega isikuid, kuid kahjuks nende kõigini abi ei jõua, sest isegi vahelejäämise korral ei kipu nad ka ise abi otsima.

Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti mullu Eestis 482 seksuaalkuritegu, millest 89% pandi toime alaealiste vastu. Neist 211 sooritati elektrooniliste andmekandjate vahendusel või veebikeskkonnas.

Praegu pakub anonüümse abi saamise võimalust Seksuaalhälbe nõuandetelefon STOPP, mille numbrile 6665120 saab helistada argipäevaõhtuti kella 18.00–22.00. Abi võib saada ka Amor.ee nõustajatelt. Seksuaalsuunitluse häirete puhul võib pöörduda ravi saamiseks psühholoogi või psühhiaatri poole. 

Raviks peab andma nõusoleku

Pedofiiliakalduvusega isikuid tohterdatakse kompleksraviga, mis sisaldab medikamente ja psühhoteraapiat. Millises vahekorras just, see sõltub konkreetsest isikust, selgitab psühhiaater-seksuoloog Imre Rammul. „Mõnel juhul on medikamentoosne ravi juhtiv, mõnel juhul toetav,“  märgib Rammul.

Ravi saab kohaldada vaid inimese enda nõusolekul, mitte sunniviisiliselt. Ent pedofiilid ei ole sageli kuigi varmad abi otsima, sest sageli on neil psüühiline blokk – kuni pole üles tunnistanud, poleks nagu seda olnudki. „See on põhjus, miks 60 protsenti isikutest, kelle pedofiilne käitumine on tõendamist leidnud, seda eitavad. Seetõttu on abiotsijate seas näiteks selliseid, kes on oma tegevusega kellelegi vahele jäänud ja see ongi nende jaoks murdepunkt,” sõnab Rammul.

Kui palju võib pedofiilia ravi maksta? „Medikamentidele läheb kuu lõikes umbes 50 eurot, mitte oluliselt rohkem,“ hindab Rammul. Lisaks kulub raha tasulistele arstivisiitidele ning kaugemalt tulijatel ka kohalesõitmisele. 

Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse esimehe Andres Lehtmetsa sõnul kompenseeritakse ravimeid erinevalt. „Seda otsustavad eraldi komisjonid, mis diagnoosiga, mis näidustusel ja kelle poolt soodustust kirjutada,“ möönab Lehtmets süsteemi komplitseeritust.

Vanglajärgne ravi on vabatahtlik

Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Andra Sild selgitab, et kui vanglas läbivad seksuaalkurjategijad reeglina neile mõeldud programme, kus nendega tegelevad psühholoogid, siis vanglajärgset ravi ei saa praeguste seaduste järgi kellelegi kohustuslikuks teha. Peale vanglakaristuse lõppu lõpeb ka kontroll selle üle, kas pedofiilsete kalduvustega isik jätkab ravi või mitte.

Rammul räägib: „Isepöördujate ravi, kontakti säilitamine karistuse või aktiivravi lõppemise järgselt on üsna tähtis sellest seisukohast, et ei tekiks uut kuritegu. See on aga vaba tahte küsimus. Keegi eraldi seda protsessi ei juhi ega rahasta.“ 

Lehtmetsa sõnul ei saa pedofiilia ravi võrrelda luumurru tohterdamisega. Pedofiilia ravi on keerukas ja komplitseeritud ning selle kestus sõltub patsiendist. „Teema teadvustamine ja oma probleemide kontrolli alla saamine on need sihtmärgid, mida tegelikult otsime. Kindlasti see osa, mis puudutab vanglast välja tulemist ja tsviilühiskonnas abi edasi saamist, vajab tublisti edasist koordineerimist ja kooskõlastamist,“  märgib Lehtmets.

Lisatud justiitsministeeriumi kommentaar: 

Kui seksuaalkurjategija on kogu oma vangistuse ära kandnud, ei saa kehtiva seaduse kohaselt teda üldjuhul kohustada ravile alluma. Kui inimene vabastatakse vanglast ennetähtaegselt, saab kohus suunata inimese tema nõusolekul ravile. Kui inimene raviga nõus ei ole, siis teda tõenäoliselt ennetähtaegselt ei vabastata.

Seksuaalkurjategijate ravi võib seisneda nii spetsiifilises ravis kui ka näiteks psühhiaatri või psühholoogi poole pöördumises. Samuti viiakse kriminaalhoolduses seksuaalkurjategijatele läbi tõenduspõhine sotsiaalprogramm Uus Suund, kus aidatakse seksuaalkuriteo sooritanul mõista oma kuritegu, analüüsida selleni viinud asjaolusid ja aidata ennetada võimalikku tagasilangust.

 Justiitsministeeriumis on ette valmistamisel seaduseelnõu, mille jõustumise korral määratakse raskete kuritegude toime panijatele kohustuslik karistusjärgne käitumiskontroll. See tähendab, et peale vangistuse ära kandmist tuleb inimesel teatud aeg veel viibida kriminaalhoolduse all. Ühtlasi saab kohus kriminaalhoolduse ajaks määrata täiendavaid kohustusi, näiteks kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis või inimese nõusolekul ka ravil.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee