Eesti uudised

Vereülekandel surmava vea teinud medõde tunnistab süüd, kuid hukkunu lähedastele valuraha maksta ei taha (75)

Juhan Haravee, 7. november 2017, 16:47
ARUSAAMATU: 17 aastat PERHis töötanud laitmatu teenistuskäiguga medõde Nadežda Soosaar (tumepunases riietuses) ei suuda kuidagi mõista, kuidas ta sellise saatusliku vea võis teha.Foto: Tiina Kõrtsini
Teisipäeval lõppes Harju maakohtus Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) intensiivravi osakonna õele Nadežda Soosaarele esitatud süüdistuse kohtulik uurimine. Prokuratuur süüdistab medõde surma põhjustamises ettevaatamatusest – kohtualune kasutas vereülekandeks palatikaaslasele mõeldud doonoriverd, mille tagajärjel patsient suri.

Süüdistuse kohtuliku uurimise viimasel päeval asub ütlusi andma Nadežda Soosaar, 55aastane kogenud medõde. Kaitsja, prokuröri ja kohtuniku küsimustele vastates tuleb Soosaarel üksikasjaliselt meenutada iga väiksematki detaili, mida on võimalik seostada tänavu 4. veebruaril PERHis aset leidnud traagilise sündmuse ja oma ametikohustusi täitnud haiglatöötaja ettevaatamatu tegevusega.

Samal teemal

Nadežda on rakendusliku kõrgharidusega staažikas meditsiinitöötaja, kes on töötanud PERHi intensiivravi osakonnas 17 aastat. Ta on asjatundlik ja püüdlik spetsialist, kellest kolleegid lugu peavad ja keda usaldatakse.

Laupäeval, 4. veebruaril alustas Nadežda oma tavapärast tööpäeva hommikul kell 8.00. Enne seda oli tal olnud kolm vaba päeva, ta oli puhanud ja igati valmis 24tunniseks valveks. Tema vastutusalaks oli kaks omavahel ühendatud palatit, kus sel päeval oli ravil kokku kolm patsienti. Intensiivpalatis ootasid oma igapäevaseid protseduure raskeid põletushaavu saanud Eha ja Ants. Seda palatit külastades pidi Nadežda igal sisenemisel ja väljumisel steriilsuse huvides vahetama kitlit, maski ja kindaid ning pesema käsi. Medõde ei oska öelda, mitu korda päevas tal seda protseduuri korrata tuleb, igal juhul palju. Kord on range.

Keskpäeva paiku vahetati Ehal sidemeid. Lõuna-Eestist pärit eaka naise kehal on 39 protsendi ulatuses põletushaavu. Raskes seisundis patsiendile valmistab sidumine kirjeldamatut piina. Nadežda sõnul on Eha sel hommikul loobunud söögist ja visanud põrandale talle ette nähtud ravimid. „See on küll minu viimane sidumine,“ ütleb valu kannatav patsient medõele, kes ei oska nendele sõnadele tähendust anda.

Pärast Eha sidumist, mis kestis kuni poolteist tundi, saab Nadežda arstilt korralduse valmistada palatikaaslane Ants ette vereülekandeks. Ehale vereülekannet vaja ei ole. Medõde täidab vajalikud formaalsused, kontrollides patsiendi andmeid ja muud vajalikku,  ning esitab tellimuse verepanka, kust peaks peagi saabuma Antsule sobiv doonorveri.

Õige veri valele patsiendile

Umbes kell 15.00 saabuvadki Antsule vereülekandeks ettenähtud verekotid. Nadežda kontrollib, et veri vastaks dokumentidele, ja jätkab aastatega harjumuspäraseks saanud toiminguid. Oma sõnul tegutses medõde täielikus kooskõlas kehtivate instruktsioonidega. Ta võtab verekotile kleebitud märgiselt ärarebitava osa ning kinnitab selle tellimuslehele. Arst annab allkirja, et kõik on korras.

Nadežda riputab verekoti Antsu voodi kõrval seisvale statiivile. Põlenud jalgadega mehel jääb veel veidi oodata, et füsioloogilise lahusega segatud veri tema seisundit kergendama hakkaks.

Korraga kutsutakse aga Nadežda koridori. Talle helistab nõudlik kolleeg, kes soovib millegipärast just temaga rääkida. Palatisse naasnud Nadežda tunneb end ootamatust kõnest häirituna, kuid jätkab tööd. Tema edasised sammud on aga pehmelt öeldes kummastavad, ka medõele endale. „Võtsin Antsule valmis pandud statiivi ja läksin sirmi taha mind kutsunud Eha juurde,“ kirjeldab naine saatuslikke minuteid. „Eha voodi juures oli teine statiiv, vist toitmiseks mõeldud glükoosiga. Võtsin selle ära ja panin asemele verekoti. Seejärel esitasin talle mõned vajalikud vormikohased küsimused, kontrollisin ta näitajaid ja ühendasin koti vereülekandeks.“

Alles siis avastab Nadežda oma õuduseks, et veri oli mõeldud hoopis Antsule, ja annab sellest kõigile palatis viibinud kolleegidele viivitamatult teada. Kahe kohtus tunnistusi andnud medõe sõnul alanud sobimatu vere manustamine Ehale uuesti ning alles siis avastanud Nadežda oma saatusliku eksituse. Selle võimaluse kohtualune välistab: „Ma ei alustanud teistkordset vereülekannet, sest nägin verekotilt, et see on mõeldud Antsule!“

Hindamatu inimelu

Eaka Eha elu aga PERHi meedikutel päästa ei õnnestu. Nadežda leiab kohtus, et ta on patsiendi surma põhjustamises süüdi. Vereülekande teostamiseks peab medõde kehtiva korra kohaselt tuvastama patsiendi isiku neli korda. Viimane hädavajalik tuvastamine enne vereülekande algust jäänud aga kohtualuse sõnul millegipärast tegemata ja kaaspatsiendile tellitud veri voolas Eha kehasse.

Eha pärijad on esitanud kohtusse Nadežda vastu tsiviilhagi 60 000 eurot neile tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks. Sellega kohtualune ei nõustu, nii suurt summat pole medõel kuskilt võtta. Ka väiksema summaga pole Nadežda enda sõnul päri. 

„Miks te leiate, et inimese elu, mis teie süül katkes, pole sentigi väärt?“ küsib Nadeždalt kohtunik Merle Parts. „Inimelu on ju hindamatu,“ vastab kohtualune vaikselt. „Ma ei oska endale siiamaani seletada, kuidas see võis juhtuda!“

Neljapäeval algavad Liivalaia tänava kohtumajas kohtuvaidlused.    

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee