Eesti uudised

VALIMISANOMAALIA SAAREMAAL: häältemagnetist üksikkandidaat jäi volikogu ukse taha (11)

Denes Kattago, 7. november 2017, 14:48
HÄÄLTEMAGNET: 395 häält saanud Koit Kelder koos oma perega on mõneti hea näide romantilisest kuvandist, kus haritud noored tulevad tagasi maale, loovad suure neljalapselise pere, on ettevõtlikud ja tegusad ning sotsiaalselt aktiivsed.Foto: Mari-Liis Nellis
Ettevõtja Koit Kelder tegi kohalikel valimistel üksikkandidaadina uues Saaremaa suurvallas teise tulemuse, edestades mitmeid tuntud poliitikuid. Miks jäi häältemagnet siiski volikogu ukse taha?

Tänavustel kohalikel valimistel riisusid taas koore erakonnad, kes said ligi 73% antud häältest. Valimisliidud said pisut üle neljandiku. Need vaprad, kes siinset proportsionaalset valimissüsteemi trotsides läksid üksinda valimistulle, said tubli 2557 valija toetuse ehk 0,4% häältest.

Samal teemal

Pühapäeval, 15. oktoobril kulmineerunud kohalike omavalitsuste valimistel võitis haldusreformi järel moodustunud Saaremaa supervallas oodatult Kuressaare linnapea Madis Kallas, kes sai 1053 häält. Allkirjastati uus koalitsioonileping (poolteks Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakond ja Keskerakond) ning Kallas jätkas Saaremaa juhtimist, nüüd siis vallavanemana.

Volikogusse pääses ka 70 häälega

Üllatuslikult 395 häält kogunud ja igapäevaselt Pöide Pruuli Kojas toimetav Koit Kelder edestas teiste seas Kalle Laanetit (336 häält), veteranpoliitik Enn Eesmaad (278), endist tuntud telenägu Urve Tiidust (261) ja sai pea neli korda rohkem hääli kui eksminister Hannes Hanso (110). Viimastele on see muidugi nagu hane selga vesi, sest erakonna valimisnimekirja kuulumine tagas neile koha volikogus. Kõige kehvema tulemusega sissepääseja oli Kallase kaassots Aare Martinson 70 häälega.

„395 häält on väga motiveeriv ja mitte valimistel osalemise kontekstis, vaid üldse kaasarääkimise tähenduses. Mu häälel on suur kaal!“ leiab Kelder, kes tõlgendab seda signaalina, et ta ajab õiget asja. 31liikmelisse vallavolikokku pääsemisest jäi Keldril puudu napp 30 häält. Valus! 

Madis Kallas (paremal)Foto: Margus Muld

Riigi valimisteenistuse meedianõunik Kristi Kirsberg selgitas, et üksikkandidaat saab valituks, kui ta ületab lihtkvoodi.  Igal valimisel on selleks erinev kvoot ja see sõltub valijate arvust. „Saaremaa vallas oli selleks 425 häält,” selgitab Kirsberg. “Kõigepealt jagatakse vallas või linnas kandidaatidele antud kehtivate häälte arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse  lihtkvoot. Kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, osutub valituks ehk teisisõnu, saab isikumandaadi.“ 

Madis Kallas märgib: „Loomulikult oleks tore, kui kõik rahvalt suure toetuse saanud kandidaadid pääseksid ka volikokku. Samas peame toimima nende reeglite järgi, mis on Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kehtestatud. Arvestades, et tegevus kohaliku omavalitsuse juhtimisel, aga ka opositsioonis olles peab põhinema meeskonnal ja koostööl, saab lahenduseks olla vaid see, et üksikkandidaat valib nii-öelda kõige vähem vastumeelse nimekirja või paneb nimekirja ise kokku. Demokraatia põhineb siiski ühiskonna enamuse soovidega arvestamisel.“

KURESSAARE LINNUS: Uut Saaremaa supervalda juhitakse Kuressaarest.Foto: Denes Kattago

Millega Kelder põhjendab oma edu? „Mul saab kevadel üheksa aastat Saaremaale naasmisest. Kogu selle aja olen ma ikkagi pildil olnud ühel või teisel viisil, ka Pöide Pruuli Koja tegemistega, aga mitte ainult. Mõneti oleme oma perega selline hea näide romantilisest kuvandist, kus haritud noored tulevad tagasi maale, loovad suure neljalapselise pere, on ettevõtlikud ja tegusad ning sotsiaalselt aktiivsed. Sellel ilusal pildil on selgelt ka oma tumedamad toonid, mida ei saa ega tohi eitada. Just nendele varjunditele viitamine ja nendest rääkimine on see, mille eest mind tunnustatakse ja ka kirutakse.“

Peaaegu tasuta kampaania

Kelderi sõnul oli tema valimiskampaania aluseks isiklik Facebooki konto ja seal olev video. „Põhimõtteliselt oli mul eesmärk panna kampaaniasse 0 senti, mis peaaegu ka õnnestus. Ainus kulu oli laulu taustaks oleval pildil sõnade ja suu liikuma panemine. Kõige suurem möödapanek oli see, et ma eeldasin, et kohalikul meedial on ka huvi, mis mul öelda on. Tulemust arvestades oleks ilmselt võinud,“ muigab Kelder.

Rein ToomlaFoto: Teet Malsroos

Valimissüsteemidega sina peal olev Tartu ülikooli politoloog Rein Toomla soovitab Keldril ja teistel üksikkandidaatidel saada egost üle ja leida endale mõttekaaslasi. „Piisab kasvõi kümnest inimesest, et teha väike valimisliit. Samas on alati risk, et valimisliidud mängitakse volikogudes nurka. Kuid väikestes kohtades, kus kohalikke tegijaid tuntakse, on neil tihti menu, sest seal on alati vastasseis persoon versus valimisprogramm,“ ütleb Toomla.

Tallinna ülikooli ühiskonnateadlane Rein Ruutsoo ei pea praegust valimisseadust päris  õiglaseks: „Sedalaadi  probleeme tunnevad kõik esindusdemokraatiad. Kohalikel valimistel on nii-öelda parteide aparaadivõimu tasakaalustamiseks lubatud valimisliidud. Valimisliitude eesmärk on takistada poliitmaastiku killustumist üksiküritajateks ja samas harjutada-soodustada koostööd. Poliitika on meeskonnamäng. Kui keegi loobub koostööst ja ühisüritamisest ka liitude kujul/vormis, siis on see tema valik ja tihti peegeldab mõningaid isikuomadusi, mis tingimata ei toeta stabiilse koostöövõimelise esinduse teket.“

Rein RuutsooFoto: Ekspess Meedia / Andres Putting

Kelder kinnitab, et tema kandideerimise motiiv oli anda saarlastele mõista, et on olemas alternatiiv pakutavale, et mitte lihtsalt ei saa teha teistmoodi ja paremini, vaid peabki tegema, et vallajuhtimine võib olla tulevikkuvaatav hea haldus ja eestvedamine. „Valimistel ei osalenud ühtegi nimekirja, millel olnuks piisav Saaremaa elu edendamise visioon, ambitsioon ja suutlikkus see areng välja kanda. Suured nimekirjad koostati eesmärgiga teha valimistel võimalikult hea tulemus, mitte selleks, et viia ellu konkreetset agendat Saaremaa elu korraldamiseks ja arendamiseks,“ on ta veidi nördinud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee