LISA KOMMENTAAR
7. november 2017 09:01
selle rahaga riik vöiks ehitada yyri maja et vaesemadki saaks kuskil elada
6. november 2017 11:44
küsisin ,kus asub see lobudik ,meie paljud L.Eestist ple kuulnud ega näinud ,ega ka pioneerilaagris seal käinud ,et peaksime sinna maksumaksjaraha toppima ??
6. november 2017 12:30
kui ei mäleta, haugi mälu, juba aastaid on sellest hoonest olnud juttu,Rüütli ajast alates
6. november 2017 10:40
Mis selles puukuuri taolises "mõisas" erilist on?
6. november 2017 12:33
Liberty suvemõis on esimest korda märgitud 1783. aastast pärinevale kaardile. Esimene puust väike mansardkorrusega suvemaja Grillental, mida pidasid kümme poissmeest, oli perepärimuse järgi olemas juba 1771. aastast. Koha ostis 1781. a. Carl Friedrich von Strahlborn, kes nimetas valduse Liberty’ks.
C.F. von Strahlborn lasi 1798. a. ehitada edaspidi Vana-Libertyks nimetatud pooleteisekorruselise puitvoodriga palkhoone, tüüpilise 18. saj. lõpu barokse elumaja. Halva seisukorra tõttu lõpetati selle mälestiseks olemine 2006.a. ja hoone lammutati 2007.a. tingimusel, et see tulevikus taastatakse.
Vana-Liberty suvekodu kõrvale ehitati tänaseni säilinud jääkelder. Enne 1849. aastat valmis ka Liberty teenijatemaja, mida on hiljem hakatud kutsuma ka majahoidja elamuks. See on koos pesuköögiga samuti säilinud.
C. F. Strahlborn pärandas mõisa tütrele, kes abiellus 1822 a. raehärra Alexander Gustav Kochiga. 1939. a. baltisakslaste Eestist lahkumiseni kuulus territoorium Koch´ide perele. 1865. a. püstitas A. G. Koch oma tütardele Daheimiks kutsutud ühekorruselise katusekorruse ja verandaga suvila, mida muudeti veidi 1930ndail aastail. Selle kõrvale ehitati 1865-1873 aastate vahel tänaseni säilinud väike kelder.
1905. a. ehitas Egon Koch Daheimist üle tee rukkipõllule moearhitekti Otto Schotti projekteeritud kahekordse katusekorrusega liigendatud heimatliku puitvilla, nn. Egoni maja. Nõukogude perioodil on muudetud hoone ülakorruse aknaid, üldiselt on hoone väga autentselt säilinud.
Egoni maja kõrvale ehitati aednik Jaulo maja, mida on hiljem nimetatud sulaste majaks. Hoone on halvas olukorras.
1930ndail ehitati tänaseni säilinud E. Kochi Mercedese garaaž.
1905-1910.a. ehitas Egoni vend Egbert Koch „kartohvlipõllu” ja Egoni suvila vahele nn Egberti maja, mis on samuti heimatstiilis puitmaja. See suvila on hiljem (aeg teadmata) saanud lõunatiivale juurdeehituse, ümber on ehitatud ka katuseerkerid.
Krundil olid vaatekohad, mis puudest priid hoiti. Ühel neist – pr. Kochi sünnipäevaks kuhjatud nn sünnipäevamäel asub nüüdne Rocca al Mare kool.
Nõukogude ajal kasutas hooneid Rocca al Mare pioneerilaager.
C.F. von Strahlborn lasi 1798. a. ehitada edaspidi Vana-Libertyks nimetatud pooleteisekorruselise puitvoodriga palkhoone, tüüpilise 18. saj. lõpu barokse elumaja. Halva seisukorra tõttu lõpetati selle mälestiseks olemine 2006.a. ja hoone lammutati 2007.a. tingimusel, et see tulevikus taastatakse.
Vana-Liberty suvekodu kõrvale ehitati tänaseni säilinud jääkelder. Enne 1849. aastat valmis ka Liberty teenijatemaja, mida on hiljem hakatud kutsuma ka majahoidja elamuks. See on koos pesuköögiga samuti säilinud.
C. F. Strahlborn pärandas mõisa tütrele, kes abiellus 1822 a. raehärra Alexander Gustav Kochiga. 1939. a. baltisakslaste Eestist lahkumiseni kuulus territoorium Koch´ide perele. 1865. a. püstitas A. G. Koch oma tütardele Daheimiks kutsutud ühekorruselise katusekorruse ja verandaga suvila, mida muudeti veidi 1930ndail aastail. Selle kõrvale ehitati 1865-1873 aastate vahel tänaseni säilinud väike kelder.
1905. a. ehitas Egon Koch Daheimist üle tee rukkipõllule moearhitekti Otto Schotti projekteeritud kahekordse katusekorrusega liigendatud heimatliku puitvilla, nn. Egoni maja. Nõukogude perioodil on muudetud hoone ülakorruse aknaid, üldiselt on hoone väga autentselt säilinud.
Egoni maja kõrvale ehitati aednik Jaulo maja, mida on hiljem nimetatud sulaste majaks. Hoone on halvas olukorras.
1930ndail ehitati tänaseni säilinud E. Kochi Mercedese garaaž.
1905-1910.a. ehitas Egoni vend Egbert Koch „kartohvlipõllu” ja Egoni suvila vahele nn Egberti maja, mis on samuti heimatstiilis puitmaja. See suvila on hiljem (aeg teadmata) saanud lõunatiivale juurdeehituse, ümber on ehitatud ka katuseerkerid.
Krundil olid vaatekohad, mis puudest priid hoiti. Ühel neist – pr. Kochi sünnipäevaks kuhjatud nn sünnipäevamäel asub nüüdne Rocca al Mare kool.
Nõukogude ajal kasutas hooneid Rocca al Mare pioneerilaager.
6. november 2017 20:38
maitselage ja fantaasiavaene armetu peldik,mis tuleks lammutada!
6. november 2017 10:12
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
6. november 2017 10:04
Mida selle korda tegemise all mõeldakse ? Raie muinsuskaitsest ei luba midagi seal liigutada .
6. november 2017 11:09
Muinsuskaitse lubab kasutada ainult sammalt ja kitti
6. november 2017 11:48
Ja sa homme saad rõõmuga haukuda, mida tema seal tööristadega teeb, peab kodus istuda ja sokke kududa nagu ühel korralikul presidendil on kombeks
6. november 2017 12:49
ja sina homme rõõmuga ise kaagutad, miks tema tööriistadega kohale tulnud, president peab kodus istuma ja sokke kuduma, nagu ühel korralikul presidentil kombeks.
6. november 2017 09:49
Käisin seal pioneerilaagris vist oma viis aastat järjest. 1954--1958 aastatel.
6. november 2017 10:52
Üks endine pioneerilaager ,mis korda tehtud ,on Kõltsu mõis . Kui on tahtmist ,ideid ,kapitali ,pealehakkamist - saab kõike .
6. november 2017 09:47
18000 eurot kuus teenides võiks Kersti selle taastamisse panustada !!
6. november 2017 09:44
Kas seda hoonet renoveerida saakski . Kohe oleks platsis linnas võimu juures olevad rohelised - hiired ,rotid ja puukoid peaksid omale uue elupaiga leidma . Samas ka lepavõsa on koduks ööbikutele ning jutulindudele ...
6. november 2017 09:43
on märksa rohkem neid mõisahooneid, mis võiksid olla korras, kui neid, mis on. Korda tegemine on ühekordne kulu ja sellega saaksid paljud hakkama. Mõisahoone korras hoidmine on aga igapäevane kulu ja sellist raha on raske leida. Ka kütmiskulud talvel ja ümbruse hoolduskulud. Tegemist ei ole "peenrahaga" ja kulude tasateenimiseks peab olema väga hea äriidee. Nüüd see Härma talu seal seisab ja toodab kahjumit, kahjuks riigile, mitte omanikule. Hea elu neil seal.
6. november 2017 09:40
Tuleks eraldada 45 miljonit, saaks vaikselt putitama hakata.
6. november 2017 10:06
EAS annab raha ja pärast riik maksab EL-ile kinni, selline kõva äriskeem.
6. november 2017 11:57
Ära nii valjult arutle, see idee viiakse "valitute" poolt ellu, muidugi villad soojal maal ja jahid ka komplektis.
6. november 2017 09:32
Võiks :) sama ila ajas ärmataja, kes rahva raha eest omale talu ehitas, aga lubati midagi muud.
6. november 2017 09:42
Lõuna -Eesti rahvale ja mis tulu sellest oleks näiteks keskmisele eestlasele ,et peaks küll
maksumaksja rahadega aitama seda üles ehitada , nii väikest pugerikku , mille tarvis küll??
maksumaksja rahadega aitama seda üles ehitada , nii väikest pugerikku , mille tarvis küll??
6. november 2017 09:47
ravila osside ja rõivaste taolistele tolerantidele.
6. november 2017 08:58
et sinna haigete laste tervise taastamiseks näiteks sanatoorium rajada. Või oleme jba nii kõrgel tasemel, et lapsi ravida enam polegi vaja? Vene ajal oli selliseid ju hulgim.
6. november 2017 09:08
No mida vōi keda sellises putkas ravida.
Selline mōōtmetelt paras ōōvalvuri putka.
Selline mōōtmetelt paras ōōvalvuri putka.
6. november 2017 08:55
Niikui president loobus suvemõisa taastamisest , nii hakkaski võsastuma (?)
6. november 2017 08:40
nah nende sakste ehitisi putitada maksumaksja raha eest?
6. november 2017 08:48
siis saaks meie president seal avalikult esineda ja rahvale ka avalikult sõnumeid edasi anda.
6. november 2017 09:56
mitte siis avalikult keelt ikka saab näidata.
6. november 2017 08:39
Nõuka ajal oli see lastele avatud. Seal asus pioneerilaager. Sai isegi seal oldud. Väga kena koht.
6. november 2017 08:38
Hind, mida viimasel hankel pakuti, oli 4,4 miljonit eurot vist. :D See on nii müstiline hind, et teeb täiesti nõutuks! Eeldusel, et maa eest maksma ei pea (riigil on häid maatükke küll, kuhu presidendi residents rajada), läheks näiteks 600m2 suurune residents, 300m2 külalistemaja, 100m2 julgestusametnike hoone, 100m2 saun-puhkemaja, garaaž ning majandushoone maksma kokku ka väga kvaliteetse siseviimistluse korral maksma mitte kuidagi rohkem kui 2 miljonit. Liidame siia kommunikatsioonid, haljastuse, turvasüsteemid, piirdeaiad jne, aga no ei tule üle 3 miljoni kuidagi.
6. november 2017 08:10
Rkas on täpselt kabistaja nägu. Nii eest kui tagant vaates.
6. november 2017 08:06
Muidugi võiks, ainult on pisike .€€ probleem. Eesti poliitiline eliit võiks teha otsa lahti ja annetada oma sissetulekutest (kilekotiraha, rollo-skeemid, nõukogustamised, koduigatsusrahad jne, kõik ei tule korraga meelde) kuhugi fondi selle kompleksi taastamise jaoks. Kersti võiks sümboolsena otsa lahti teha, kui juba suu lahti tegi.
6. november 2017 08:28
Ja mis asemele? Luksuslik üheperehooldekodu?
6. november 2017 09:04
ükskõik, aga selliste lobudike taastamisel ei ole mõtet.
6. november 2017 09:11
Asemele midagi samavāārset, aga tulu toov, nāiteks kilekasvuhoone.
KOMMENTAARID (56)