Eesti uudised

ALGUL LEHED, SIIS LUMI: kas koristamata kõnnitee pärast maksab kohe kaebama minna? (27)

Greete Kõrvits, 3. november 2017, 18:28
Foto: TEET MALSROOS
Ehkki puud on suures osas lehed juba langetanud, on mõned isendid veel vähemalt osaliselt lehes, samuti on juba paaril korral langenud lund. Igal sügisel ja talvel on lehtede riisumine ja lumerookimine aktuaalsed teemad. Mida teha, kui mõni naaber kas ei tunne selliseid leiutisi nagu reha ja lumelabidas või on nii väeti, et ei jaksa neid ise kasutada?

Kui sageli peaks majaelanik oma kodu eest kõnniteelt ja haljasalalt lehti või lund koristama? Munitsipaalpolitsei Ameti avalike suhete peaspetsialist Meeli Hunt vastab, et kõnniteel peab kinnistu omanik teostama heakorratöid vastavalt ilmaoludele. Üldiselt võiks igaüks oma silmaga ise näha ja aru saada, millal on lume- või lehekord liiga paksuks läinud.

Samal teemal

Puhastustööd peavad olema valmis hiljemalt kella seitsmeks hommikul ja nende teostamine ei tohi teistele tänaval askeldavatele inimestele ohtlik olla. Kui kõnnitee on jäine, tuleks võimalikult palju jääd puruks taguda ja puistada sellele liiva või muud materjali, mis libeduse vastu aitab.

Kõigepealt räägi, ära kohe kaeba

Kui keegi mõtleb, et lehti ja lund pole vaja koristada, sest erinevalt jääst pole need ohtlikud, siis tegelikult päris nii ei ole. Kui inimesed muudkui lehe- või lumekihist üle kõnnivad ja selle siledaks trambivad, muutub see libedaks. Ja kui kellegagi maja ees õnnetus juhtub, ei vastuta keegi muu kui kinnistu omanik. Muide, kui omanik ise kohapeal ei ela, ega siis rentnikku või üürnikku karistata, seega oleks hea üürilistele meelde tuletada, et nad aeg-ajalt maja ette koristama läheksid. 

Kui vastutav on korteriühistu, siis vastutab ühistu või isik, kelle kohustuseks see ühistu poolt on pandud. Eramaja puhul aga ikka alati omanik.

Mida teha siis, kui naabritele kangesti meeldib kõrge lumekuhi keset kõnniteed või on naabriks nii kõva mees, kellel sellist tööriista nagu reha kätte võtta ei kõlba? Ennekõike võiks ikkagi naabritega viisakalt rääkida ja pöörata tähelepanu sellele, et libedaks trambitud lume või lehtede peal võib mõni pahaaimamatu mammi või kooli tormav väike laps libiseda ja haiget saada. Kui aga tõrges naaber koristustöid ikka ära ei tee ning olukord on silmnähtavalt ohtlik seal liiklevatele inimestele, siis tuleb sellest teada anda munitsipaalpolitseile või enda omavalitsuse vastavale heakorratelefonile või asutusele.

Kui naabriks on eakas inimene, kes lihtsalt ei jaksa oma majaesist koristada, võiksid hoolivad naabrid ka tema kõnnitee lahti lükata ja lehed riisuda. Vastava taotluse saab teha ka linnaosavalitsusele või omavalitsusele, kes aitavad väetimatel elanikel selle töö ise ära teha.

Tallinnas valvab kõnniteid MUPO

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti piirkonnatöö inspektorid korraldavad igapäevaselt kontrollkäike, et välja selgitada, milline olukord tänavatel on. Koristamata kinnistute puhul tehakse olenevalt olukorrast kas suuline märkus või saadetakse kirjalik teatis. Pärast teatise saatmist (üldjuhul järgmisel päeval) teeb inspektor kinnistule uue kontrollkäigu, et veenduda, kas kinnistuomanik on oma kohustusi täitnud.

Kui omanik ei ole seda teinud ning sellest võib tuleneda oht kõnniteed liiklejate tervisele, siis läbi väärteomenetluse vormistatakse ka trahv. Maksimaalne trahv füüsilisele isikule on 100 trahviühikut ehk 400 eurot, juriidilise isiku puhul 1300 eurot.

Kui olulist ohtu märgata ei ole, kuid kinnistuomanik märkusi siiski eirab, siis tehakse talle läbi haldusmenetluse ettekirjutus, milles määratakse konkreetne aeg, mil puudused peavad olema kõrvaldatud. Ettekirjutuses määratletakse ära sunniraha, mille kohtutäitur sisse nõuab, juhul kui puudused on likvideerimata. Maksimaalne summa on siin 9600 eurot.

Võitlus pahnakogujatega

Kui kõnnitee on niiöelda üldkasutatav pind, kus käivad ka teised inimesed, siis kuidas on lood enda hooviga? Peaks ju ometigi olema nii, et heakene küll, teiste inimeste terveksjäänud kontide nimel koristan kõnnitee leherämpsust puhtaks ja roogin lume ära, aga enda tagahoovis olen ikka ise kuningas? Ka see pole päris nii lihtne. Nõue kinnistu korras hoida kehtib terve kinnistu kohta.

Vahel juhtub, et keegi pole oma kompostihunnikut korras hoidnud ja see tõmbab ligi kahjureid või võtab hais naabritel hinge kinni. Üldiselt on mupo sellistel kordadel saanud inimesega suheldes asjad rahulikult ära klaaritud. Aga munitsipaalpolitseil on olnud ka kokkupuuteid nn pahnakogujatega. Mõni kodanik on oma õue vanakraami või vanu sõidukeid täis kuhjanud. Siseruume mupo kontrollimas ei käi, kuid Meeli Hundil on meeles markantne juhtum aastate eest, kus üks vanadaam kogus oma korterisse koera väljaheiteid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee