Eesti uudised

ROHKEM LÄBIPAISTVUST! Tallinna opositsioon nõuab sõnavõtte linnavolikogu istungi algusesse 

Toimetas Denes Kattago, 3. november 2017 15:26
Tallinn linnavolikoguFoto: Robin Roots
Nelja Tallinna volikogusse valitud erakonna – Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku erakonna, EKRE ning IRLi – linnapeakandidaadid andsid linnavolikogu menetlusse eelnõu töökorra muutmiseks, millega tuuakse avaldused ja sõnavõtud tagasi istungi algusesse. Rahvuskonservatiivide linnapeakandidaadi Martin Helme arvates on jõudude tasakaal uues linnavolikogu koosseisus nõnda piiripealne, et Keskerakonnal tuleb tahes- tahtmata teiste erakondade arvamust kuulata ja sellega arvestada. “Et valitud saadikute sõnavõtud on peidetud linnavõimu jaoks mugavalt istungi lõppu, see on tänapäeva Eesti poliitilises reaalsuses lihtsalt vastuvõetamatu,” ütles Helme.

SDE liikme Rainer Vakra sõnul soovivad erakonnad taastada vana demokraatliku traditsiooni, mille kohaselt kohe pärast volikogu päevakorra kinnitamist saavad volinikud esineda avaldustega, esitada arupärimisi või anda üle linnavolikogu õigusakti eelnõusid.

Samal teemal

“Keskerakond on oma võimumonopoli juba aastaid kuritarvitanud ning sisulise diskussiooni volikogus lämmatanud. Nelja osapoole ühisettepanek on esimene samm demokraatiale omase töökorralduse taastamise suunas,” ütles Vakra.

Kristen Michali Reformierakonnast lisas, et istungi alguses tehtavad avaldused on ühtmoodi olulised nii opositsiooni kui ka koalitsiooni jaoks. “Linnavolikogu koondab erinevate vaadete, kogukondade ja arvamuste esindajaid, kus nii opositsiooni kui ka koalitsiooni saadikutel on valijate poolt kohustus osaleda linna teemasid puudutavas poliitilises diskussioonis, mis praeguse töökorraga on selgelt pärsitud,” ütles Michal.

Isamaa ja Res Publica Liidu linnapeakandidaat Raivo Aeg lisas, et avalduste tagasitoomine istungi algusesse on iseenesest mõistetav samm selleks, et volikogu saalis oleksid kõik arvamused võrdselt esindatud. “Kui sõnavõtud jäävad kõlama pooltühjale saalile istungi lõpus, siis otsesõnu öeldes, see lihtsalt ei ole aus mäng,” lisas Aeg. 

Tallinna linnavolikogu muutis 2014. aastal oma põhimääruse § 12, mille järgi toimus avalduste ja ettepanekute ärakuulamine peale päevakorra kinnitamist esimese punktina. “Toona sisse viidud muudatuse järgselt toimub poliitiline diskussioon ja arvamuste avaldamine päevakorra lõpus, mistõttu puudub senises volikogus sisuline poliitiline diskussioon. 

"Toonase muudatuse eesmärk oli ainuvõimul oleva Keskerakonna poolt opositsiooni hääle vaigistamine ja neile ebamugavate küsimuste "peitmine" päevakorra lõppu. Kehtiv töökord on tekitanud olukorra, kus koalitsiooni kuuluvad Keskerakonna saadikud lahkuvad peale hääletamist nõudvate päevakorra punktide lõppemist ning ei osale istungi lõpus poliitilises diskussioonis ja arvamuste avaldamises, mistõttu ei täida nad rahva poolt neile pandud kohustust olla kursis kõigi kaasaarvatud opositsiooni poolt tõstatatud probleemidega. Poliitiliste arutelude viimine volikogu istungi päevakorra lõppu oli Keskerakonna soov vähendada demokraatiat ja läbipaistvust volikogude istungitel,” kirjutavad eelnõu esitajad seletuskirjas.

Samal teemal

06.00.2018
Sotsid valivad täna Tallinnas uusi juhte
08.11.2017
Paet: Reformierakonnas on põhimõtteliselt ükskõik, kes esimees on
15.10.2017
Helmed kardavad pealekaebamise ühiskonna tekkimist
09.10.2017
Luik kingib kolmandiku volikogu hüvitisest heategevuseks