Juhtkiri

Juhtkiri | Riik peab ID-kaartide uuendamist tõsisemalt võtma (47)

Õhtuleht.ee, 1. november 2017 17:44
Foto: Teet Malsroos
Ühtki suppi ei sööda nii kuumalt, kui see on kokku keedetud, kuid ID-kaardi kui inimese jaoks kohustusliku dokumendi uuendamine jätab praktikas praeguse seisuga küll paremat soovida. Ühtpidi tuleb tunnustada meie spetsialistide suutlikkust turvaauk paari kuuga kokku lappida, kuid reaalne uuendamine läheb üle kivide-kändude, süsteemid jooksevad kokku ning asjaosalised jagavad rahvale vastukäivad soovitusi.

Kui e-kirjaga saadetud teavitus ütleb, et arvuti kaudu kaardi uuendamine pole võimalik, siis kodulehel kaardi numbri sisestamisel antakse soovitus asuda ikkagi arvuti kaudu uuendada. Võlunipina jagas Riigi Infosüsteemide Ameti juht näpunäiteid teha kaardivärskendus öötundidel, järgmisel ööl aga kukkus kogu süsteem kokku.

Samal teemal

Meid ei lohuta kuidagi sama juhi tõdemus, et Slovakkias on olukord uuendamisel veelgi hullem. Kui 18 tuhat inimest ei saa tehniliselt põhjusel ise kaarti uuendada ning 80 tuhandel uuendamine prognoosi kohaselt ebaõnnestub ja kõik nad peavad teenindussaali minema, siis saab see tähendada vaid pikki järjekordi. Segadust ja pahameelt tekitab seegi, et varem novembri keskele plaanitud sertifikaatide sulgemine viiakse läbi juba varem. Uuendamist vajavaid kaarte on  800 tuhat ning ööpäevas saab oma kaardi uuendada 15 tuhat inimest. Politseiamet on pikendanud teeninduste lahtiolekuaegu tunni võrra ja lõpuks tuli pahameeletormi kerkides ka teade viie teeninduse avamisest ka laupäeviti.  

Kas riik on aga uuendamiste elluviimisel leidnud kokkuhoiukoha ning inimeste ajakulu ja ebamugavusi ei peeta sedavõrd märkimisväärseks, et rohkem pingutada paindlikumate lahenduste nimel?  Kui kaua võib riik paluda inimestelt mõistvat ja arusaavat suhtumist, ilma et jääks mulje, et selle taha püütakse lihtsalt varjata oma kehva tööd? Riik ei saa pugeda ka väite taha, et probleem pole tegelikult kuigi suur, kuna neid, kes kasutavad ID-kaarti mõnikümmend korda kuus, on e-riigis kõigest mõni tuhat. 

ID-kaart on kohustuslik ning on iseenesestmõistetav, et selle dokumendi kõik funktsioonid ka toimivad. Riik peab pugema kasvõi nahast välja, et edasine uuendamine toimuks tõrgeteta. See on eelkõige riigi prestiiži küsimus, kui me ei taha, et meie it-edulugu sulaks nagu kevadine lumi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee