Eesti uudised

Heategijate lemmikud: kes said kõige rohkem annetusi? (3)

Kristjan Väli, 31. oktoober 2017, 23:15
ANNABELI AITAMISEKS: Vaid kahe päevaga koguti kokku väikese tüdruku raviks vajalik hiigelsumma ning veel enamgi.Foto: Vähiravifond Kingitud Elu
Helde käe ja lahke südamega inimeste annetused tõid vähiga võitleva pisikese Annabeli toetuseks vähiravifondi 229 464 eurot, millele lisandus veel mitukümmend tuhat tuhat eurot ilma kindla märksõnata annetusi. Ja seda vaid kahe päevaga! Tõepoolest, abivajajate aitamine on igati tänuväärt tegevus. Keda lahked annetajad 2016. aastal kõige rohkem toetasid?

Maksu- ja tolliameti koostatud nimekirjas on heategijate tulemist mahukas ülevaade. Mullu koguti tulumaksusoodustusega MTÜdele ja sihtasutustele ühtekokku mitu miljonit eurot annetusi, millest lõviosa laekus nii-öelda suurtegijate pangaarvele. SOS Lasteküla Eesti Ühing kogus annetajatelt mullu 1 926 819 eurot ning pälvis sellega auväärse esikoha. MTÜ tegevdirektori Margus Oro sõnul tuli võimas summa kokku tänu püsiannetajatele ja samuti ettevõtetele, kes aitasid ühekordselt suuremate summadega. 

Oro sõnul kasutatakse kogutud annetusi näiteks uute lastekülade rajamiseks ja ka olemasolevate remontimiseks. Samuti toetatakse lasteküla pisipere võimetekohast haridust, näiteks huviringe ja hobisid. Samuti aidatakse lapsi oma kodus kasvatavaid peresid, kellele on suunatud peretugevdusprogramm. “See programm tegeleb raskustesse sattunud peredega ning selle eesmärk on, et õigeaegne toetamine võimaldab perel ise oma lapsed üles kasvatada ning neilt ei võeta lapsi ära,“ selgitab Oro.

Margus OroFoto: Ilmar Saabas / Ekspress Meedia

Samal teemal

Aidatakse neid, kel pole elus hästi läinud

Oro lisab: „Tänu lahketele annetajatele on SOS Lasteküla peretugevdusprogramm 2017. aasta jooksul jõudsalt laienenud Kohtla-Järvele, Vasalemma valda ja Paldiskisse. Uute programmide avamisega suurenes abivajavatelaste arv tänavu 150 võrra. Juba aastaid töötab programm Narvas, Sillamäel, Keila linnas ja Keila ning Harku vallas.“ 2016. aastal  laekunud tulust moodustasid annetused 47%, millest 17% tuli SOS Lasteküla rahvusvahelise organisatsiooni kaudu ja 30% kohalike annetuste kaudu. Riiklikud toetused olid 52% ja 1% moodustasid muud tulud. 

Kuidas annetajad lastekülani jõuavad? „Annetajate leidmiseks oleme oma tegevusest ja eesmärkidest laiemalt rääkinud, osalenud erinevatel üritustel, saatnud uudiskirju, vestelnud inimestega kaubanduskeskustes, teinud väiksemaid ja suuremaid Facebooki kampaaniaid ehk püüdnud kõikvõimalike viisidega end inimestele kuuldavaks ja nähtavaks teha,“ selgitab Oro. Tema kinnitusel on üldise teadlikkuse suurenemisega kasvanud ka inimeste soov aidata neid, kel ei ole elus nii hästi läinud. 

Hoolimata sellest, et maksu- ja tolliamet (MTA) on koostanud nimekirja annetusi deklareerinud tulumaksusoodustusega mittetulundusühendustest, pole kõige rohkem annetusi kogunud MTÜ või sihtasutuse leidmine lihtne. MTA väljastatud tabelis on märgitud, et 2016. aastal kogus enim annetusi Integratsiooni sihtasutus, mille eesmärk on peaasjalikult Eesti ühiskonnas lõimumisprotsesse soodustavate tegevuste algatamine ja toetamine. Sihtasutuse kommunikatsioonijuht Agnes Aaslaid aga ütleb, et nad on tabelisse sattunud eksikombel. „Avastasime, et maksu- ja tolliameti deklaratsioonis seisab summa 3 443 584,52 valel real. Õige rida on: toetused ja eraldised, sealhulgas riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest,“ lausub ta. 

Integratsiooni sihtasutus pole ainus, kes on MTA tabelis esindatud, ent tegelikult ei moodustu eelarve annetustest, vaid raha tuleb hoopis näiteks riigieelarvest. Tabelis on kõrgel kohal ka Eesti Võrkpalli Liit (EVF), kes on MTA andemete järgi 2016. aastal deklareerinud annetusi summas 602 411 eurot. „Selle summa sees moodustavad valdava osa riiklikud ja kohalike omavalitsuste toetused. Riiklikud toetused jõuavad alaliiduni üldjuhul kas kultuuriministeeriumi, EOK, Hasartmängu Nõukogu või Kultuurkapitali kaudu. Kohalikest omavalitsustest on Tallinna linn pealinnas toimuvate suurturniiride korraldamisel toetanud EVFi. Toetusi kasutab alaliit oma tegevuskulude katmiseks. Tegevuskuludest kõige suurema osa moodustavad rahvuskoondised ja noortetöö. Lisaks veel rahvusvaheliste ja kohalike turniiride korralduskulud,“ selgitab liidu peasekretär Helen Veermäe.

Nimekirja esiotsas on ka seitsmenda päeva adventistide koguduste Eesti liit, ent nendegi puhul on annetuste arvestamine veidi keerulisem. Liidu finantsjuht Jaanus-Janari Kogerman selgitab:  „Meie koguduste liit deklareerib ära kõik annetused, mis laekuvad kohalikele kogudustele [mida on 18], ning ka liidu tarbeks mõeldud annetused. Ehk edetabeli kõrge koht on iga-aastane teema ja samas on natuke eksitav. Tegelikkuses tuleks see summa jagada 19ga.“ 

ANNETATAKSE ROHKEM KUI VAREM: Andmisrõõm pidavat olema see kõige suurem.Foto: Mati Hiis

Nimekirjas on ka mõned annetuste saajad, kes paistavad silma seotuse poolest rahakate erafirmadega. Ehk miks sai MTÜ G4S spordiklubi 2016. aastal 85 500 eurot annetusi? „Keskeltläbi 90% annetab G4S Eesti, ülejäänud 10% panustavad spordiklubi liikmed liikmemaksudena. Liikmetele sportimisvõimaluste loomiseks, aga ka puhtalt heategevuseks. 2016. aastal olid G4S Spordiklubi peamised lastele ja noortele suunatud ettevõtmised Kivi-Vigala põhikoolile võrkpallide soetamine, laste võimlemisklubile Pärl Saaremaal hüppenööride soetamine ning juba traditsiooniks saanud noorjalgpallurite võistluspäev. Samuti korraldati  nais-amatöörjalgpallurite treeninguid oktoobrist kuni detsembrini üks kord nädalas,“ räägib G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja. 

Maksu- ja tolliameti statistika järgi oli saja mullu enim toetatud ühingu seas kõige rohkem ehk üle kolmandiku usuvaldkonnas tegutsejaid ehk kirikuid, kloostreid ja kogudusi. Usutegelased said ka rahaliselt enim toetusi, neile järgnesid spordiklubid. Veel toetati tervisevaldkonda, loomade heaolu, kultuuri edendamist jms.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee