Nii jättiski Leigeri elektrisüsteemi rike esmaspäeva hommikul hiidlased mandrilepääsu ja mandrirahva saarele pääsu ootama. Tavapärane parvlaevaliiklus õnnestus taastada kell 11.30. Ent sellised ettenägematud olukorrad võivad korduda ja lisakaid on vaja. TS Laevad on küll soetanud parvlaeva Regula, millele on sobiv kaikoht, kuid tuule teatud kiirusel ja suunal puhudes Regula reisijaid vedada ei saa. 

TS Laevade juht Jaak Kaabel ütles, et ilma laevaühenduseta poleks Hiiumaa kindlasti terveks päevaks jäänud. „Mõne tunniga oleksime saanud Regulale meeskonna peale ja laeva sõitma,“ väidab ta. „See plaan oli meil kohe, aga seda ei läinud vaja, sest Leigeri remont sai enne valmis.“

Sadamat haldava Saarte Liinide juhatuse esimehe Villu Vatsfeldi sõnul on kõik liiniveo tarvis sadamasse tehtud suured investeeringud vajanud Euroopa Liidu (EL) toetust. See on ka põhjus, miks uutele praamidele sobiva kaikoha valmimine on veninud. „Eelmisel, 2014. aastal lõppenud rahastusperioodil, ei jätkunud raha rohkemaks ning Heltemaa ja Rohuküla puhul piirduti vaid ühe kaikohaga, kuna nendes sadamates on reise vähem. Rahastusperioodil 2014–2020 on uued kaikohad projektis sees ja ootavad ehitamist. Aga alustamine ei sõltu ei Saarte Liinidest ega ka TS Laevadest,“ selgitab Valtsfeld. Ta lisab, et kui muid lahendusi ei leita, siis Heltermaal ja Rohukülas läheb teiste kaikohtade tegemiseks 2019. aastal.

„Peame praegu ootama, et eelmisel rahastusperioodil EL vahenditest tehtud tööde abikõlblikkus säiliks. Kui oleks muudest allikatest saada lisaraha, siis Saarte Liinid oleks valmis ettevalmistustöödega kohe alustama. Küsimus on aga selles, kust leida sihtfinantseeringut või odavat raha, mis ei muudaks liini pidamist oluliselt kallimaks. Euroopa toetusrahad võimaldavad hoida ehituskulud madalad, sest toetuste arvel ehitatud rajatised ei lähe raamatupidamisreeglite järgi kuludesse ja see võimaldab liini odavamalt opereerida.“  

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan selgitas, et ministeerium püüab koos Saarte Liinide ja TS Laevadega olukorda analüüsida ning leida sarnaste olukordade vältimiseks nii lühi- kui ka pikaajalisi meetmeid. „Seejärel saame juba vaadata, milliseid rahalisi kohustusi eri variandid kaasa toovad ja rääkida rahastusvõimalustest täpsemalt.“