Eesti uudised

Perekond sai gaasikatla tõttu vingumürgituse juba teist korda  (16)

Liis Vaksmann, 30. oktoober 2017, 23:51
ÕNNETUSPAIK: Ema ja lapsed said nädalavahetusel gaasikatla kütmisel vingumürgituse. Robin Roots
Pühapäeval hakkas Tallinnas Energia tänava korteris gaasikatla kütmisel halb  üheaastasel poisil, 14aastasel neiul ja nende 37aastasel emal. Kiirabi viis vingumürgituse saanud pere haiglasse. Sama perega juhtus sarnane õnnetus juba teist korda. 

Gaasikatla põhjustatud õnnetusest teatati häirekeskusele pühapäeval kell 15.22. Vingumürgituse saanud pereliikmed lubati haiglast koju eile pärastlõunal.

Samal teemal

Kahjuks ei tabanud säärane õnnetus perekonda esimest korda. „Meil oli viis aastat tagasi sama asi. Siis said vingumürgituse vanem ja keskmine laps. Praegu on mul kolm last,“ ütles ema Õhtulehele. Ta oli just jõudnud koos lastega haiglast koju, kortermaja teise korruse korterisse.

„Esimene kord, viis aastat tagasi, ma ei teadnud, mille pärast lapsed vannis kokku vajusid,“ räägib ema. „Läksime haiglasse ja seal öeldi, et kõige taga on vingugaas. Nüüd suutis vanem tüdruk esikusse tulla ja kukkus siis kokku. Olime väiksemaga elutoas ja ma ei saanud esialgu arugi, miks tüdruk kokku varises. Siis hakkas väiksemgi teadvust kaotama. Taipasin, et selle taga on gaas, ja kutsusin kiirabi.“

Pere leiab, et õnnetus võis olla tingitud majas tehtavast remondist. „Meil on kõigi akende peale pandud kiled ja õhku ei tule üldse sisse. Kõik need viis aastat olid mul aknad lahti (kui vannituppa läksime – L. V.), sest kartsin, et äkki juhtub jälle midagi,“ lausub ema.

Pereisa lisab: „Korstnapühkija ütles pärast eelmist korda, et meie korteris pole õhuvoolu. Et seina on vaja augud teha. Korteriühistu esimees raius aga vastu, et ei. Kui majas läheb remondiks, küll siis tehakse. Me ise ei tohi. Ja nii me siis ootasimegi. Homme tehakse kolm auku ja ülehomme saame sundventilatsiooni.“

Pereisa kardab siiski, et õhk hakkab edaspidi võib-olla küll ilusti tulema, aga see ei tähenda, et väljatõmme on korralik. „Gaasi ju ei tunnegi. See lihtsalt tuleb, jääd uimaseks ja siis vajud kokku,“ nendib pereisa. „Meil vedas, sest tüdruk mäletas, et meil on selline lugu varemgi olnud ja jõudis enne, kui kokku kukkus, öelda, et tal hakkas vannis paha. Oleks ta seal kukkunud, üksi vee sees... Selles mõttes oli ikka õnnelik õnnetus.“

Pereema helistas korteriühistu esimehele. „Too ütles, et meil on vannitoal ees vale uks. Seetõttu ei pääse sisse piisavalt õhku. Aga see käib ju läbi. Ava on 300 ruutsentimeetrit.  Korstnapühkija kontrollis seda ja ütles, et selline ava sobib. Sama arvasid gaasimehed, kes natuke aega tagasi ära läksid. Lihtsalt õhku ei ole. See ei tule majja,“ ütleb pereisa.

Päästeamet soovitab vingugaasiandurit

Päästeamet tuletab nii sellele perele kui ka teistele meelde, et korteriomanik vastutab korteris oleva gaasipaigaldise nõuetele vastavuse ja hooldamise eest ja soovitab elamisse soetada õhust vingugaasi (CO) taset mõõtva anduri. „Kui teil on kodus gaasiveesoojendi ning te tunnete pärast vannis või duši all käimist uimasust ja iiveldust, soovitame kindlasti lasta eksperdil gaasiseadmed üle kontrollida. Vingugaas on lõhnatu, värvitu ja maitsetu ning äärmiselt ohtlik. See võib tappa või tõsiselt tervist kahjustada,“ ütleb Põhja päästekeskuse pressiesindaja Indrek Hirs.

1. jaanuarist 2018 on kohustuslik panna vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles on korstnaga ühendatud gaasiseade. „Eelkõige on need gaasiga töötavad veesoojendid. Samuti oleks mõistlik paigaldada andur ruumidesse, kus on näiteks puuküttega ahi, kamin või pliit.“

Kindlasti tuleks meeles pidada, et vingugaasiandur ei asenda suitsuandurit ega vastupidi. Vingugaasianduri õige koht on seinal hingamisteede ja magamistoas voodi kõrgusel. On mitmesuguseid andureid. Kui gaasiboiler on vannitoas, tuleb veenduda, et vingugaasiandur sobib niisketesse ruumidesse.

KURJA JUUR: Gaasiboiler, mis põhjustas kahe lapse vingumürgituse. Robin Roots

Korteriühistu esimees süüdistab korterivaldajat

Ühistu esimehe sõnul võttis remondiga alustamine viis aastat aega, sest 80 korteriga majas on keeruline kõiki nõusse saada. See on aga ainus korter, kus gaasiga on muret olnud, kinnitab ta. „Ma rääkisin juba nendega, et probleem võib olla mitte majas vaid inimeste suhtumises – kuidas nad täidavad  ohutusnorme. „Nad kogu aeg kutsuvad mingisugust ekspertiisi, aga ise ei ole teinud midagi, et õnnetusi  ei juhtuks. Gaasiboiler tahab värsket õhku. Kust ta saab? Miks nad ukse on kinni pannud, miks on aknad kinni? Neil on plastikaknad. Õhk ei tule ju mitte kusagilt sisse. Nad ei suvatsenud mind ega teisi kuulata, kui ütlesime, et duši alla minnes ärge pange vannitoa ust kinni. Vot praegu me teemegi, et värske õhk tuleks läbi ventilatsiooniaukude.“

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee