2
fotot
ENNE SAATUSLIKKE LASKE: USA president John F.  Kennedy koos abikaasa Jacqueline´iga 22. novembril 1963 lahtises autos Dallases sõitmas. (Scanpix)

USA 35. presidendi John F. Kennedy mõrvast Dallases möödub 22. novembril 54 aastat. Infonappuse tõttu vohavad selle ümber siiani vandenõuteooriad. Seetõttu oodati põnevusega mõrva uurimisega seotud dokumente, mille USA 45. president Donald Trump lubas avalikustada. Neljapäeval avaldaski USA rahvusarhiiv 2891 dokumenti, millest muu hulgas selgub, et Kennedy mõrvar Lee Harvey Oswald kohtus Mehhikos KGB tippagendiga. 

USA 45. president Donald Trump lubas eelnevalt, et avalikustamisele kuuluvad kõik seni saladuses hoitud John F. Kennedy mõrva uurimisega seotud dokumendid. Vastav otsus pärines juba 1992. aastast. Presidendil tuli paraku oma sõnu süüa, sest viimasel hetkel sekkusid Luure Keskagentuur (CIA) ja Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) ning palusid jätta paarsada dokumenti riigi julgeoleku huvides endiselt salastatuks. 

„Mul ei ole muud valikut, kui need palved heaks kiita. Muidu võiksin kaasa aidata pöördumatu kahju tekitamisele meie riiklikule julgeolekule,“ kirjutas Trump määruses.  

Riigiasutustel on nüüd kuus kuud aega salastatuks jäetud dokumendid üle vaadata ja otsustada, kas ka need tehakse avalikuks või jäetakse salastatuks.

Avalikuks tehti aga 2891 dokumenti, milles on kirjas nii mõndagi huvitavat. 

John F. Kennedy jõudis presidendiametis olla 1036 päeva. Ta suri 22. novembril 1963. aastal Dallases. Päikeselisel pärastlõunal lahtises autos sõitnud presidenti tabas ametliku juurdluse andmetel kaks kuuli. John F. Kennedyt tulistas raamatulao aknast endine USA merejalaväe sõdur Lee Harvey Oswald, kes vahistati, kuid juba kaks päeva pärast mõrva oma elu kaotas. Hämara taustaga ööklubiomanik Jack Ruby lasi Oswaldi maha 24. novembril 1963, kui teda hakati politseijaoskonnast vanglasse viima. 

MÕRVAR: Lee Harvey Oswald päev pärast veretööd Dallase politseijaoskonnas.  (AP/Scanpix)

Värskelt avalikustatud dokumentidest selgub nii mõndagi huvitavat Lee Harvey Oswaldi tausta kohta. Nii selgub, et napilt kaks kuud enne Kennedy mõrva kohtus Lee Harvey Oswald Mehhiko pealinnas Méxicos Valeri Vladimirovitš Kostikoviga, kes CIA andmetel oli NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee (KGB) 13. osakonna töötaja. See osakond tegeles aga mõrvade ja inimröövidega välismaal. Samuti käis Oswald Méxicos Kuuba konsulaadis.

CIA kuulas pealt Oswaldi telefonikõnesid ja neist saab järeldada, et ta oli NSV Liidu saatkonnas vana tuttav. Oswald kasutas suhtlemisel vene keelt ja tutvustas end nimepidi. Sellest hoolimata ei pidanud KGB Oswaldi oma agendiks. KGB iseloomustas teda kui neurootilist hullumeelset, kes on ebalojaalne nii oma riigile kui ka kõigile teistele. Olgu lisatud, et ka USA luuretöötajad ei uskunud KGB seotust Kennedy mõrvaga.  

Värskelt avalikustatud dokumentidest selgub, et FBI oli teadlik Oswaldi aadressil tehtud ähvardustest. Nii oli üks anonüümne helistaja teatanud, et ta kuulub rühma, kes soovib Oswaldit tappa. Väidetavalt informeeriti sellest ka Dallase politseid, et see võtaks Oswaldi julgeoleku tagamiseks tarvitusele lisameetmed. Paraku ei olnud need piisavad.

Vastuseta jääb paraku endiselt küsimus, kas Lee Harvey Oswald oli ikka üksildane püssimees nagu väidetakse nõndanimetatud Warreni komisjon uurimistulemustes või oli John F. Kennedy mõrva taga ikkagi laiem vandenõu.

Jaga artiklit

24 kommentaari

L
lugesin just  /   17:04, 28. okt 2017
et politseinik tippi tappis hoopis presidendi, osvald tappis omakorda hiljem tippi ja klubiomanik tappis osvaldi. k6ik kolm semu kohtusid nadal varem klubis.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis