Eesti uudised

Liikluspsühholoog: Kui ööpäeva keskmine temperatuur langeb alla +7 on aeg rehve vahetada 

Miks saabub talv alati ootamatult? (8)

Küllike Rooväli, 26. oktoober 2017, 17:21
GUNNAR MEINHARDFoto: ALDO LUUD
Lumi tuleb maha igal aastal, esimene lumi tuleb tavaliselt alati, aga inimesed teevad liikluses ikka samu vigu – ei vaheta rehve, sõidavad suverehvidega ja lõpetavad kraavis. Miks?

Õhtuleht küsis liikluspsühholoog Gunnar Meinhardilt, miks läheb igal sügisel samamoodi.

Samal teemal

Igal sügisel käib plekikolin ja lõhutakse kümneid autosid. Kõik teavad seda, aga ikkagi tulevad inimesed suverehvidega liiklusse. Miks?

Meinhardi sõnul on ta kohanud lumele jalgu jäänud juhtide seas kolme mõtteviisi: ühtedel on paljudel juhtidel kivinenud arusaam, et kui nõukogude ajal sõideti samade rehvidega aastaringselt, siis saab niimoodi hakkama ka tänapäeval.

Kaasaegse rehvitehnoloogia järgi valmistatakse rehvid töötama +7 kraadi põhimõttel. „Kui ööpäeva keskmine temperatuur on alla pluss seitsme kraadi, on aeg talverehvid alla panna“. Teine seltskond on „hilinejad", kes lihtsalt usuvad, et ega lund niipea oodata ole ja põrkuvad ootamatult reaalsusega.

Kogemustega ja ettenägelikud juhid sellisesse olukorda ei satu, sest neil on juba rehvid vahetatud. „Liiklusohutus on väga paljus seotud planeerimisega,“ märkis Meinhard. „Kes oskab ohte ette näha, saab liikluses paremini hakkama.“

Liikluspsühholoogi sõnul on nn „ootamatut lund“ väga lihtne vältida ilmateadet jälgides. „Õhutemperatuuri järgi olnuks selleks õige aeg juba möödunud nädalal. Kuna ilm tundus soe, lasi paljud õige aja mööda ja nüüd ei jõua rehvitöökojad kõiki korraga saabunud autosid teenindada.“

Kolmas grupp on Meinhardi sõnul autoomanikud, kelle puhul mängib rolli rahaline võimekus. Liikuda on vaja ja tihti otsustab juht ohutuse arvelt riskeerida.Sagedasti annab aga liiklusseadust rikkudes avarii põhjustamine sellise tagasilöögi, mida juht ette näha ei oskagi.

Halvema stsenaariumi puhul on ohus inimeste tervis ja elud, lisaks võimalik varaline kahju ning kindlustuse hilisem regressinõue võib pöörduda avarii põhjustaja vastu. See aga võib tähendada kümnete ja sadade tuhandete eurode väljanõudmist. Siis on raske endale aru anda, miks paarsada eurot rehvide eest liiga kallis tundus. 

Üheks õnnetuste põhjuseks on kindlasti ka see, et autojuht näeb enesel kohustust sõita kiirusega, mis on liiklusmärgil, mitte aga ohutu kiirusega. Miks?

Liikluspsühholoog Gunnar Meinhard toob välja põhilise: inimesed ei taju kiiruse ohtu adekvaatselt. „Üldiselt alahinnatakse kiiruse suurenemisest tulenevat ohtu,“ rääkis Meinhard. „Juhid ei tunneta, ei oska arvestada, kui pika maa läbib erinevatel kiirustel liikuv sõiduk ühes sekundis või milline on erinevate kiiruste puhul pidurdusmaa.“

8 KOMMENTAARI

ä
ätt. 27. oktoober 2017, 07:56
Midagi ei tule ootamatult,ainult inimesed lükkavad teatud toiminguid pidevalt edasi.Pane sügisel alla lamellid ja vaheta järgmine sügis välja uute vastu ning puudub igasugune ootamatus.
m
mari 27. oktoober 2017, 06:53
Inimesed ei taha naelrehve ilmaasjata kulutada. Selle pärast venitatakse. 200 eur ja rohkem on inimeste jaoks ikkagi raha, mida ei saa igaastaselt välja panna.
Loe kõiki (8)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee