Kommentaar

Mart Soidro | Keskerakonna suur slämm (6)

Mart Soidro, literaat, 26. oktoober 2017 18:20
Foto: TH
Mängukaugetele poliitikahuvilistele teadmiseks: bridžis tähendab suur slämm kõikide tihide võtmist, tennises samal hooajal nelja suurturniiri (Austraalia, Prantsusmaa, Wimbledoni ja USA lahtiste meistrivõistluste) võitu.

Reformierakonna esimees Hanno Pevkur on visa mees ega väsi korrutamast: Keskerakond sai võrreldes eelmiste kohalike omavalitsuste valimistega 40 000 häält vähem, Reformierakond aga 30 000 häält rohkem. Iseenesest õige tähelepanek, aga kui juba arvutamiseks läks, võinuks verivärske aseesimees tehte lõpuni teha ja tõdeda, et meie kunagine võimupartei jäi kohalikel valimistel peaministri erakonnale 45 000 häälega alla.

See, et Keskerakond jääb Tallinnas võimule, oli selge juba enne valimisi. Küsimus oli, kas valitsetakse üksi või tuleb hakata kellegagi ühisosa otsima. 2009. aastast on neil sotsiaaldemokraatidega kogemus olemas, miks mitte uuesti vastutust jagada?

Mäletate? Üle-eelmistel kohalikel valimistel sai Keskerakond Tallinnas 44 mandaati, sotsiaaldemokraadid 8. Koalitsioonilepingu järgi anti väiksemale vennale 3 strateegiliselt olulist ametit: Jüri Pihlist sai järelevalve eest vastutav abilinnapea, Katrin Saksast linnavolikogu aseesimees ja Lauri Laatsist Mustamäe linnaosavanem. Kommunaalpoliitikud põlesid paraku läbi: 2010. aasta detsembriks polnud neist keegi enam ihaldusväärsel ametipostil. Sotsid lahkusid koguni koalitsioonist, kuid volikogu aseesimehe koht jäi neile alles.

Sellel kohal tiksus kuni järgmiste valimisteni Jaak Juske, pealinna parimaid tutvustajaid. Viimased neli kuud küll rohkem ühiskondlikel alustel, kuna „linnavolikogu vähendas Jaak Juske saadavat hüvitist 1525 eurolt 192 euroni kuus” (Postimees, 18.06.2013).

Miks ma seda vana asja meenutan, võidakse küsida.

Sellepärast, et sotsidel oli võita palju. Nad said võrreldes 2009. aastaga volikogus ühe koha rohkem, samal ajal kui Keskerakonnal on neli mandaati vähem. Süües kasvab isu. Tallinna piirkonna esimehe Rainer Vakra sõnul sooviti seekord vähemalt pooli (sic!) linna tähtsaid ametikohti (Postimees, 24.10) ja oldi pettunud Keskerakonna otsuses jääda pealinna valitsema üksinda (ERR, 26.10).

Oh jah. Vakra on ju suurt kasvu mees, aga millegipärast meenutab mulle hoopis seda pisikest kiilakat vanameest Benny Hilli sõus, kelle pealage suur Inglise koomik pidevalt patsutab. Teate küll seda tähtsust täis mehikest, kelle üle naerdakse.

Ma ei imesta, et Keskerakond ei olnud sellisteks „muutusteks” (loe: Vakra ja tema meeskonna nõudmisteks) valmis.

Tartus on Keskerakond väiksema vennana koalitsioonis olnud juba 2001. aastast. Ja Aadu Mustal avaneb võimalus kuuendat korda juhtida heade mõtete linna volikogu. Oleme õigusriik ja kehtib süütuse presumptsioon – seetõttu pole paslik väita, et koalitsioonilepingu ühisosaks võivad olla ka ühiselt sooritatud kuritööd. Pigem usaldan sotsiaaldemokraatide Tartu esinumbrit Marju Lauristini, kes tõdes esmaspäeval, et Reformierakonna jaoks oli Tartus Keskerakonna variant mugavusvariant, „sisuliselt keskpärane ja mitte väga ambitsioonikas variant” (BNS, 23.10).

Samas tuleb aru saada ka linnapea Urmas Klaasist. Pärast Sirbiga näppulõikamist enesealalhoiu instinkt ikka tugevneb. Lennuka Marju asemel on turvalisem asju ajada Aaduga. Tasa ja targu.

Koalitsioonis kõigis suuremates linnades

Kas see oli keskpartei küps taktika või oravate valearvestus, aga tõsi on see, et kõigis Eesti suuremates linnas osaleb koalitsiooniläbirääkimistel ka Keskerakond. Tõsi: Narvas ei vajatudki liitlast. Aga haridusküsimus võib Narva volikogu lõhki ajada, kuna Mihhail Stalnuhhin ähvardab minna volikogus opositsiooni, kui ta erakonnakaaslased ei loobu riigigümnaasiumi ehitamise kavast.

Pärnus jagasid valimised võitnud reformierakondlased eesotsas Andrei Korobeinikuga laskmata karu nahka ja leidsid end ootamatult opositsioonist. Koalitsiooni moodustavad hoopis IRL, Keskerakond ja valimisliit Pärnu Ühendab.

Paremini ei läinud Reformierakonnal Võrus, kus oravad nõudsid lisa abilinnapea koha loomist. Kaup jäi katki ja linnavalitsuse moodustavad valimistel absoluutse enamuse saanud sotsiaaldemokraadid koos peaministri parteiga.

Midagi ei ole üllatavat ka selles, et Haapsalus moodustavad koalitsiooni Urmas Suklese valimisliit Hari ja valimistel teiseks jäänud Keskerakond.

Paide volikogus said kõige rohkem kohti IRL, Keskerakond ja SDE ning esmaspäeval kirjutasid kolm valitsusparteid raekojas koalitsioonilepingule alla.

Rakveres said keskerakondlased kolmanda ja Viljandis viienda valimistulemuse, aga koalitsioonis on nad sealgi.

Ilus oleks mõelda, et uuenenud Keskerakond saavutas kõigis eelmainitud omavalitsusüksustes võimupositsiooni tänu poliitilisele vaistule ja heale läbirääkimisoskusele.

Vähetähtis pole siiski fakt, et nelja nädala pärast saab aasta päevast, kui ametisse astus Jüri Ratase valitsus. Riigieelarve teine lugemine toimub 15. novembril. Millal nn katuseraha jagama hakatakse, pole esialgu veel teada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee