Eesti uudised

Politsei korraldab hanke ahistamisvastaste videoklippide tegemiseks (6)

Toimetas Triinu Laan, 25. oktoober 2017 11:02
Foto: Tiit Blaat
Politsei- ja piirivalveamet on välja kuulutanud riigihanke ahistamisvastaste videoklippide tegemiseks. Projekti maksumus on 19 400 eurot, millele lisandub käibemaks.

Hanke kirjelduses tuuakse välja, et inimesed ei pruiugi teada, et nende käitumine mõjub teisele häirivalt või ahistavalt. "Oluline on tõsta inimeste teadlikkust ning kujundada hoiakuid sobivast või teise suhtes soovimatust käitumisest. Parim kuriteoennetus on inimeste teadlikkuse tõstmine süütegudest, mistõttu on vajalik kujundada norme lubatud käitumisest," seisab kirjelduses.

Samal teemal

Hankes tuuakse välja, et ahistamine on isiku suhtes soovimatu käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.

Ahistamine võib olla seksuaalne ja/või põhineda mõnel kindlal tunnusel – näiteks sool, rahvusel, nahavärvil, usutunnistusel või veendumusel, vanusel, puudel või seksuaalsel identiteedil.

Eraldi on hankes välja toodud ahistav jälitamine, mis muutus sellest suvest kuriteoks ning on karistatav rahalise trahvi või kuni ühe aastase vangistusega.

Ahistavaks jälitamiseks loetakse teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimist, tema jälgimist või eraellu sekkumist, kui see hirmutab või häirib teist isikut ning on tema tahte vastane. See võib tähendada ohvril järel käimist või jälitamist, pidevat helistamist või sõnumite saatmist, ka teise kohta info või piltide avaldamist või tema kolleegide ja tuttavate häirimist, näiteks ohvrit laimavate kirjade saatmist.

Ahistav jälitamine ei puuduta vaid täiskasvanuid, vaid ka lapsi ja noori, kes kaaslasi sotisaalmeedias järjepidevalt kiusavad.

Uuringute andmetel puutus viimasel aastal ahistava jälitamisega kokku 2% elanikest ning 3% inimestest kannatas selle all, et teda kodus või tööl jälgiti. Soome politsei registreerib aastas ligikaudu 600 ahistava jälitamise juhtumit, kui võtta aluseks nende kogemus, siis Eesti politseisse võiks jõuda kuni 160 juhtumit aastas.

Samal teemal

20.11.2017
50 naise ja mehe suhtes käib ahistava jälitamisega seotud kriminaalmenetlus
26.09.2017
Manona Paris: „Ausalt, mul on vastik seda trükkida.“
25.09.2017
Maarja Jakobson räägib ausalt ja avameelselt ahistamisest: „See on ainus ravim selle õuduse vastu!“
23.09.2017
Euroopa Parlamendis lokkab seksuaalne ahistamine