Liiklusohutust tagavad teepiirded tekitavad ummikuid (27)

Esmaspäeva õhtupoolikul oli Tallinna–Narva maanteel Aaspere ja Haljala vahelisel lõigul ummik. Suur veoauto oli ilmselt tehnilistel põhjustel pargitud kitsukesele teepervele. Tagant tulevad sõidukid olid sunnitud sellest möödumiseks põikama vastassuunavööndisse, mis polnud aga sugugi lihtne, sest seal eraldasid sõidusuundi plastpostid, millest nii mõnigi sai tahtmatult müksu. Ummiku leevendamiseks ja sujuva liiklusvoo taastamiseks tuli appi kutsuda politsei.

Selliste postide või koguni metallist tehtud keskpiirete kasutamine on pannud liiklejad mõtlema, kas see on ikka tark tegu. Kui mõni suur veoauto on sunnitud mingil põhjusel sõidusuuna blokeerima, siis kuidas saavad teised sõitjad oma teed jätkata?

Põhjamaade eeskujul on meiegi maanteedele juba tekkinud või peagi tulemas nn 2+1 lõigud, mis peaksid liiklusohutust märgatavalt tõstma. Rootsis vähenes sellistel lõikudel liiklusõnnetustes hukkunute arv koguni 80 protsenti. Ka kolmerealistel maanteelõikudel on kaks sõidurada kolmandast ehk vastassuunalisest eraldatud keskpiirdega. Mis aga juhtub siis, kui 2+1 lõigu ühe raja ummistab ootamatult sõiduvõime kaotanud veoauto, nagu juhtus esmaspäeval Tallinna–Narva maanteel?

„Aeglasest või avariisse sattunud sõidukist möödumine, päästetehnika läbipääs ning viimase hetke möödumised möödumisalade lõpus on peamised küsimused, mis tekivad 2+1 lahenduse puhul,“ kinnitab maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urm Õhtulehele.

Ametniku sõnul on sõidurada piisava laiusega, et vajadusel aeglaselt liikuvast või avariilisest sõidukist mööda pääseks.

„Samuti kasutatakse 2+1 lahenduse projekteerimisel põhimõtet, et juhul, kui piirdega eraldatud teelõik on pikem kui  kilomeeter, tuleb kavandada ka sõidukite peatumise võimalus,“ selgitab Urm. „Kui teelõigul paikneb taskuga bussipeatus, täidab see ühtlasi peatumiskoha ülesannet. Samuti tehakse vajadusel spetsiaalsed peatumistaskud, nõndanimetatud SOS-taskud.“

Liiklusõnnetuse või muu takistava olukorra puhul, mis tingib sõiduraja sulgemise, saab Andres Urmi sõnul keskpiirde eemaldada ja liikluse ümber suunata. „Karppiirde detailid saab lahti kruvida, trosspiirde tee pinnale lasta ja teesse rammitud hülssidest postid välja tõsta.“

Urmi sõnul eemaldab piirded päästeamet ja vajadusel kaasatakse teehooldaja. „Piirde eemaldamise kiirus sõltub selle tüübist. Tavaliselt kulub selleks viis kuni kümme minutit,“ ütleb Urm.

Aaspere lähedal seisvate kummipostide tahtmatut rihtimist aitab lahti mõtestada maanteeameti liiklusohtlike kohtade koordinaator Janno Vilberg. „Kummipostide eesmärk on hoida ära vastassuuna kokkupõrkest põhjustatud õnnetusi, mis on suure liiklussagedusega teedel enamasti riskiohtliku käitumise tagajärg,“ selgitab Vilberg. „Lahendus takistab möödasõitu, kuid painduvad kummipostid võimaldavad seisvast sõidukist mööduda ning ristmikud ja mahasõidud ei nõua erilahendusi. Otsasõidu või muu õnnetuse puhul ei vigasta postid liiklejat. Need on elastsed ja vajadusel saab nendest sõidukiga üle sõita, sest need võtavad siis taas esialgse kuju. Aeglasel ülesõidul ei lõhu postid sõidukit. Vajadusel on kummipostidki eemaldatavad.“

Selline liikluskorraldus on liiklejatele uudne. Vilbergi sõnul on suurim probleem selles, et autojuhid ei oska või ei julge takistuse puhul üle postide sõita. Nii tekibki ohtlik ummik.