Eesti uudised

Läti alkorallide mõju: pakendiringlus muutub kallimaks lõbuks (30)

Marvel Riik, 24. oktoober 2017, 18:34
Puudulik ringlus: Pandipakendi hinnangute kohaselt on Läti alkorallidega pakendiringlusest paari aastaga kadunud ligi 60 miljonit pakendit, mis on muutnud Eesti süsteemi vähem efektiivseks.Foto: Robin Roots
Eesti pandipakend plaanib järgmisel aastal tõsta teenustasu, mis peaks tähendama lõpptarbijale väikest mõju, ent lööb kirvega ettevõtjaid. Süüdlast nähakse valitsuse alkoholipoliitikas ja just Läti alkorallides.

Äripäev on numbriliselt välja toonud Eesti pandipakendi muutuste suurused, mis peaksid järgmisel aastal kehtima hakkama. Kui praegu tuleb kuni 0,75 liitrise pudeli eesti ettevõtjatel maksta 0,002 eurot, siis tuleval aastal oleks see 0,0110 eurot. Pudelite puhul, mis on üle 0,75 liitri, on praegune maks 0,007 eurot, mis tõuseks 0,0197euroni.

Samal teemal

Pandipakendi tegevjuhi Rauno Raali sõnul on hinnatõus sundkäik, kuna pakendi müük on olnud suures languses. „Kui väheneb müük ja paralleelselt tagastus, siis väheneb nii tagastamata deposiit kui ka materjali tulu, mis on meie peamised kaks kulude katmise allikat. Seega peame pöörduma kolmanda tuluallika ehk tootjate käitlustasude poole. Meie hinnangul 2018. aastal võrdluses 2016. aastaga müügi turg kaob minimaalselt 20% ulatuses,“ märkis Raal.

Müüginumbritega miinuses tegutsemine on Pandipakendile tähendanud seda, et loetud nädalad tagasi tuli 3 tootmistöötajale anda koondamisteade. Ühtlasi otsustati, et 5 tähtajalise töötaja töölepingut ei pikendata, rääkimata sellest, et pidur tõmmati ringmajandusse panustava plastjäätmete väärindamise tehase ehitamisest, mille kogumaksumus oleks olnud 3 miljonit eurot.

Saku õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul planeeritav hinnatõus lõpptarbijat niivõrd palju ei mõjutagi, küll aga paneks see paraja põntsu ettevõtja rahakotile. „Päris täpseid arvutusi oma toodete hinna muutumise kohta ei ole me veel teinud, aga tarbija jaoks peaks hinnatõus jääma mõne sendi piiresse pudeli pealt. Tootjana aga tähendab see Saku õlletehasele lisakulu, mis ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesse,“ ütles Härms, kelle hinnangul mõjutab muudatus ühtemoodi nii suuri kui väikeseid tootjaid.

Hinnatõusu põhjuseks toob Härms esile eestlaste piiritagused alkorallid. „Praeguseks on siirdunud umbes 25% koduturu alkohoolsete jookide müügist Läti piirile ja prognoosime selle jõulist kasvu ka järgmisel aastal. Pandipakendi hinnangute kohaselt on pakendiringlusest seetõttu paari aastaga kadunud ligi 60 miljonit pakendit, mis on muutnud süsteemi vähem efektiivseks.“

Coca-Cola HBC Baltikumi kommunikatsioonijuht Luulea Laane sõnul tegeleb nende ettevõte veel võimalike mõjude hindamisega, aga kindel on see, et olukord pole kiita. „Kõik pandipakendiettevõtted olenemata nende suurusest on sattunud omamoodi nõiaringi, kus vähenenud müügimahud mõjutavad negatiivselt nii otseselt joogiturul tegutsevaid ettevõtteid kui ka ringmajanduse taustasüsteemide jaoks olulisi ettevõtteid.“

Sarnaselt Härmsile loodab Raal, et valitsus hakkab nägema enda alkoholipoliitikast suuremat mõju tarbija käitumisele. „Loodetavasti saadakse [Stenbocki majas] aru, et n-ö rahva tervise nimel tehtu on andnud vastupidise efekti koos kõigi kõrvalmõjudega.“

Pandipakendi plaanitav hinnatõus on ka ettevõtjates tekitanud omajagu nördimust ning hinnatõusu üritatakse vähemalt pehmendada kui mitte peatada. On teada, et hinnatõusu teate peale tegi üks anonüümseks jääva ettevõtja 16. oktoobril konkurentsiametile kaebuse, millega paluti ametil uurida, kas Pandipakendi kavandatav hinnatõus on konkurentsiseadusega kooskõlas. Seda seepärast, et Pandipakend on Eestis ainukene ettevõte, mis (on riigi survel loodud ning) korraldab tagastusrahaga pakendite üleriigilist kogumist ja taaskasutamist.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee