Jõulud

TANTS ÜMBER KUUSKEDE: Rakvere võib pühadeks püstitada kaks jõulupuud korraga (25)

Maarit Stepanov, Liis Vaksmann, Triinu Laan, 14. november 2017, 10:07
TÕMBAS TÄHELEPANU: Rakvere linnakunstnik Teet Suure eestvedamisel loodud alternatiivsed jõulupuud on olnud päris puudega sarnased vaid kuju poolest. 2015. aastal ehitati puu taaskasutatud akendest. Aldo Luud
Rakveres peagi võimule saav koalitsioon on kokku leppinud, et kuulsust toonud ebatraditsiooniliste kuuskede aeg on möödas ning linna peaväljakut hakkab taas ehtima metsast toodud jõulupuu. Otsus põrkus aga avalikkuse vastuseisuga. Tulevane linnapea Marko Torm arvab, et Rakverre võiks püsti panna kaks kuuske korraga.

Avalikkus sai nädalavahetusel justkui puuga vastu pead, kui selgus, et Rakvere koalitsioon on otsustanud katkestada mõneaastase traditsiooni: nimelt on koalitsioonilepingus kirjeldatud, et linna peaväljakut ei peaks ehtima mitte kuuske meenutanud installatsioonid, vaid tavaline kuusk, kõige tüve ja roheliste okastega.

Samal teemal

Samas on just omapärased kuused tõstnud Rakvere viimaste aastate jooksul maailmakaardile. Rahvusvahelises meedias on kõrvutatud Rakvere omapäraseid jõulupuid suurlinnade, näiteks Londoni või Washingtoni omadega. Rakvere koalitsiooni otsusest nördinud inimesed hakkasid sellest kuuldes verbaalselt mässama ning lõid sotsiaalmeediasse kuuseinstallatsiooni toetuseks grupigi, mis on mõne päevaga kogunud üle 1300 liikme.

Küsimus on sõnumis

Rakvere linnavolikogu IRLi fraktsiooni liige Kert Karus ütles Virumaa Teatajale, et kõik on kinni kultuuriruumi kristlike väärtuste jagamises ning see, kas linna keskväljakul on päris kuusk, näitab, mida kalliks peetakse. Selline väljaütlemine ajas aga harja punaseks kohalikul kirikuõpetajalgi. 

EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu avaldas sotsiaalmeedias arvamust, et kristlikest väärtustest on tehtud hägune roosa udu, mis on tõest sama kaugel kui argumenteerijad kirikust. „Ilmselgelt on Teet Suur oma installatsioonidega jõulusõnumit avanud rohkem kui ükski jõulukuusk, mille tähenduse üle ei vaevuta enamasti isegi mõtlema,“ kirjeldas Toompuu, lisades hiljem, et kristlikud väärtused ei tohi olla kitš, millega iga teemat müüa.

Peapiiskop Urmas Viilma nentis, et jagab Toompuu seisukohta vähemalt selles osas, mis puudutab kristlike väärtuste taha pugemist: „See, et kristlikud põhimõtted, kristlik maailmavaade või kristlik taust on saamas mängukanniks inimeste suus – ma ei ole sellega päris nõus. Eriti, kui neid väljendeid kasutavad inimesed, kes ei ole aktiivsed kristlased,“ sõnas ta.

Peapiiskopi sõnul on kuusk kristlik sümbol, kuid küsimus ei peitu puuliigis. „Kui läheme Austraaliasse, siis seal kuuskesid ei ole ja jõulukuuse asemel kasutatakse hoopis teisi puid – ehk siis me ei pea tingimata kinnistuma selle puuliigi külge,“ sõnas Viilma. Ta lisas, et paljud eestlasedki toovad jõuluks koju sootuks nulu või Kihnus näiteks männi. „Küsimus on pigem selle asja või kuuse sõnumis – on see siis päriskuusk, on ta tehiskuusk... või on ta siis kunstiinstallatsioon. Küsimus on, mis on selle asja sõnum ja kas mõtleme selle peale?"

SÜMBOLISEERIS AEGA: Möödunud aastal Rakvere keskväljakule ehitatud jõulukuusel olid liikuvad hammasrattad, mis pidid puu autori sõnul tähistama aja voolavust. Teet Malsroos

Käsu korras puud ei ehita

Esimesel korral lõi Suur teistmoodi lahenduse veel tavaliste jõulupuudega, kuid 2014. aastal kerkis linna keskväljakule juba lauajuppidest jõulupuu. „Mõtlesin sellele, et alati peab ju kokku hoidma – võimalused on üsna kitsad, et [leida] mingi materjal, mis on tarbetu. Eks need saekaatrid on ikka silma jäänud: see, mis hakkepuiduks läheb, on massina hästi põnev asi – sellest annaks midagi teha,“ meenutas Suur, kuidas kõik alguse sai. Esimene kuusk pidi tema sõnul peegeldama, kuidas jääke taaskasutada.

2015. aastal valmis jõulupuu taaskasutatud akendest. „Aken on nii tugev sümbol: akende taga on inimeste kodud ja elud,“ kirjeldas Suur. Eelmise aasta jõulupuud tehes mõtles linnakunstnik koos puid meisterdanud Rakvere ametikooli õpilaste ja nende õpetaja Raiko Kaasikuga, mida kõike saaks puiduga veel teha. Mõttetöö tulemusel jõuti jõulupuuni, millel olid liikuvad hammasrattad: need pidid meenutama ruttavat aega, et mootorid töötavad katkematult ja aeg libiseb sõrmede vahelt läbi.

Tänavuste plaanide kohta nendib Suur, et kõik otsad on lahtised. „Minu tingimus ja nõudmine oleks, et see installatsioonkuusk asuks ikkagi peaväljakul.“ Kunstnik põhjendab, et kuusele osutatud tähelepanu ongi tingitud selle asukohast, sest erilahendusi on tehtud mujalgi, kuid mitteavaliku raha eest. „Siin on julguse koht: Rakvere tõesti julges ja see tasus ära, kui nii võtta. Nüüd sellest taganeda… ma ei oska öelda, mis see hea variant on,“ sõnas Suur.

Kunstniku sõnul on tulevasteks jõuludeks idee juba tegelikult valmis. „Aga siin on tekkinud segadus ja samas kõik oleneb ka Rakvere ametikoolist, kellega me koostööd teeme: kas nemad sellise kära… kas nad tahavadki enam teha,“ mõtiskles ta. Milles idee peitub, on veel mõneti saladus, kuid kunstniku sõnul peitub asja tuum inimeste kaasahaaramises: „Et inimene seostaks ennast rohkem, tunneks, et see on talle lähedasem.“

Suur tunnistab, et ta on saanud kutseid ehitada jõulupuu mõnele teiselegi linnale, kuid need pole olnud konkreetsed pakkumised. Ta lisab, et kerkinud probleem on toonud talle aga palju toetusavaldusi neilt, kellelt poleks ta midagi sellist oodanudki. „Tõesti – me [elame] siin üks päev korraga. Mis tuleb, ei tea... Meie – mina ja teostajad – ei taha ka, et peame tegema selle lihtsalt ära. Varem oleme seda teinud hästi õhinapõhiselt ja sinna oma aega pannud – käsu korras sellist asja ei tee.“

ESIMENE EHMATUS: Kolm aastat tagasi Rakvere keskväljakule kerkinud jõulupuul ei olnud okkaid, vaid sellele andsid tooni rohelised tuled. Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Linnapea on hämmingus

Tormi sõnul on ta alustanud kuuske puudutavas läbirääkimisi, et niipea, kui praegune linnavalitsus ametist lahkub, saaks asjaga edasi liikuda. See peaks tema hinnangul toimuma paari nädala jooksul. „Et ei peaks enam leiutama ega kõhklema. Aga veel kord, andke natukene aega ja mina ütlen küll, et jätkuvad nii ehe jõulupuu kui ka meile kuulsust toonud installatsioonid!“ kinnitas Torm.

Marko Torm (vasakul) Laura Oks

Kas kiiksuga jõulukuusk leiaks kodu mõnes teises linnas?

Õhtuleht küsis Eesti linnapeadelt, kas juhul, kui Rakverre enam kiiksuga kuused ei mahu, võiksid nemad pakkuda kodu ebatraditsioonilistele jõulupuudele? 

„Esimese emotsiooni pealt ütlen, et täitsa võimalik,“ naerab Paide linnapea Siret Pihelgas. „Rakverele tõid need kuused päris palju tuntust ja kindlasti suurenes ka siseturism. Need installatsioonid tõstsid kõvasti linna mainet, kellelgi ei saaks midagi selle vastu olla.“

Ka Pärnu linnapeal poleks midagi kiiksuga kuuse vastu. „Ma arvan, et Pärnu on piisavalt tolerantne linn, et siia mahuks ära ka Rakvere-tüüpi jõulukuusk,“ lausus Romek Kosenkranius Õhtulehele. 

Haapsalu linnapea Urmas Sukles nendib, et Läänemaa pealinna tuleb traditsiooniline ilus ja suur kuusk. „Sellised kiiksuga teod on ainulaadsed ning neid kopeerida pole mõtet ja ka vajadust. Püüdku ise seal Rakveres hakkama saada.“

Võru linnapea Anti Allas ütleb Rakvere kuusesaagat kommenteerides, et Võrus hakatakse järgmise aasta alguses ajaloolist keskväljakut taastama ja sinna hulka kuulub ka ettekasvatatud püsikuuse ehk jõulupuu istutamine keskväljakule. Nii jääb traditsiooniline jõulupuu keskväljakule kogu aastaks, olles jõulude ajal kaunis ehtes. Seda enam, et kuusk on ka Võru vapipuu. 

„Mis aga puutub Rakvere plaanidesse, siis loodan, et nad jõuavad oma inimestega kokkuleppele ning nende vahva idee saab jätkuda. Kui aga Võrule tehakse ettepanek, et soovitakse installatsioonkuusk kolida Võrru, siis tuleb meil ettepanekut kaaluda. Arvan, et lisaks traditsioonilisele jõulupuule leidub meie uuel keskväljakul ruumi ka installatsioonjõulupuule,“ leiab Allas. 

Tartu linnapea Urmas Klaas aga pakub välja võimaluse, et Rakvere kuuseinstallatsioonid võiksid asuda hoopis ERMis. „Rakvere jõulupuust on saanud omamoodi kultuurinähtus. Huvitav on see puu ise ja veelgi huvitavam on lugu tema ümber, mis iseloomustab nii mõneski mõttes meie aega ja inimesi. Seepärast pakun välja, et kui Rakvere seda puud enam ei taha, siis võiks läbi rääkida Eesti Rahva Muuseumiga Tartus. Meil on Raadil ruumi ja ERM tegeleb Eesti rahva olemuse mõtestamisega, miks mitte siis seda puud muuseumile pakkuda. Liiati on meil Tartus teisigi nn kiiksuga monumente, näiteks kahe Vilde kuju,“ teeb Klaas ettepaneku.

TÄHELEPANU KESKPUNKTIS: Kuuseinstallatsioonide autor Tiit Suur arvab, et rahvusvahelisele tähelepanule on kaasa aidanud tõsiasi, et loomingulised kuused on seisnud linna peaväljakul. Teet Malsroos

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee