Maailm

Madrid võtab Kataloonias ohjad enda kätte (5)

Tõnis Erilaid, 23. oktoober 2017, 08:00
Carles PuigdemontFoto: Reuters / Scanpix
Kohe pärast Euroopa Liidu liidrite tippkohtumist eelmisel nädalal lendasid Madridi Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Euroopa Parlamendi juht Antonio Tajani toetamaks Hispaania peaministrit Mariano Rajoyd. „Seadusi tuleb täita ja punkt!“ kuulutas Tajani.

Euroopa Liidu juhtidelt innustust saanud Hispaania valitsus teataski laupäeval, et kavatseb Kataloonia vastu rakendada põhiseaduse 155. paragrahvis lubatud meetmeid. Otsuse peab kinnitama ka senat, mis koguneb asja arutama eeldatavasti reedel.

Samal teemal

Põhiseaduse 155. paragrahv lubab rakendada erimeetmeid, kui mõni omavalitsus ei täida seadusi ja ohustab sellega Hispaania terviklikkust. Seda paragrahvi on kasutatud vaid üks kord: 1989. aastal alistati nii Kanaari saared. Toona piisas aga vaid ühest ähvardavast kirjast, et sealne omavalitsus alla annaks. Kataloonia on kõvem pähkel.

Võimu võtavad keskvalitsuse ministrid

Valitsus kavatseb Kataloonia omavalitsuse laiali saate ja selle ministrite ülesanded anda keskvalitsuse ministrite hooleks. Senatilt soovitakse, et ka Kataloonia parlament saadetaks laiali või jäetaks tegevusse esinduskoguna ilma igasuguse õiguseta teha otsuseid või anda määruseid. Uued valimised tuleks korraldada hiljemalt kuue kuu pärast. Muide on võimalus veel enne reedet parlament laiali saata ja korraldada jaanuaris erakorralised valimised ka praegusel Kataloonia liidril Carles Puigdemontil. 

Rajoy plaani kohaselt allutatakse Kataloonia regionaalne politsei Mossos d`Esquadra otse Madridile ja kui peaks esinema allumatust, siis asendatakse regionaalne politsei mujalt Hispaaniast pärit julgeolekuüksustega. Madridi kontrolli alla lähevad ka Kataloonia raadio- ja telejaamad, et need saadaksid tõepärast  ja tasakaalustatud informatsiooni riigiasjadest. Praegu on kaks populaarset telejaama – Barcelona TV3 ja Madridi TVE – pidevas lahingus. Ja loomulikult läheb ka kõigi rahaasjade korraldamine üle Madridile. Juba praegu on oluliselt kärbitud Kataloonia rahandusjuhtide õigusi kartes, et nood eraldavad raha iseseisvuslaste ettevõtmistele.

Hispaania senatis on Rajoy parteil koos teda toetavate, formaalselt küll opositsioonis istuvate, sotsialistidega kindel enamus ja on selge, et valitsuse soovid lähevad sellistena ka läbi.

Eile ütles Hispaania välisminister Alfonso Dastis intervjuus BBC-le, et loodetavasti lubavad katalaanid keskvalitsusel rahulikult tegutseda nende regioonis ja jätavad tähelepanuta kõik senise kohaliku juhtkonna korraldused ja ässitamise. Tema sõnul ei teinud keskvalitsus omi otsuseid kerge südamega, kuid on hädavajalik tagada Kataloonias kord ja rahu. „Uued võimud hakkavad igapäevaseid korraldusi andes tegutsema autonoomia seniste seaduste ja normide kohaselt,“ veenis ta. Autonoomiat kui sellist ei kavatse katalaanidelt keegi ära võtta. 

Seda väidet ei pruugi paljud uskuda. 62aastane Mariano Rajoy oli ju oma eelmisel peaministriajal juba kärpinud Kataloonia autonoomia õigusi ja keeldunud tunnistamast neid rahvusena Hispaania koosseisus – teisisõnu ei saanud katalaani keel eesõigusi ametliku kastiilia keele ees ka koolides. Seetõttu on Kataloonia naabritel baskidel palju rohkem õigusi oma asju ajada ning sealgi võimutsenud iseseisvuspürgimused lahtunud.

Sajad tuhanded meeleavaldajad 

„Ma olen pettunud. Euroopa Liit ei erine mitte milleski Trumpist ega Putinist!“ rääkis Soome Yleisradio reporterile väikeettevõtja Luis. „Vaal paar nädalat tagasi tundsin end eurooplasena, enam mitte,“ vihjas Luis sellele, et Brüssel keeldus olemast vahetalitaja Barcelona ja Madridi vahel ning toetas igati keskvalitsust.

Meeleavaldajate sekka tulid ka Carles Puigdemont ja tema asetäitja Oriol Junqueras, kes oli Twitteris kirjutanud: „Täna on tähtsam kui kunagi varem kaitsta demokraatiat ja inimeste poliitliisi õigusi!“. Seni Kataloonia iseseisvuse vastu kõnelenud Barcelona linnapea Ada Colau liitus samuti protestijatega ja teatas, et valitsuse tegevus on tõsine rünnak Kataloonia autonoomia vastu. „Praegu on meil tegemist riigipöördega,“ hindas Kataloonia parlamendi juhataja Carme Forcadell. 

Oma laupäevaõhtuses teleesinemises kinnitas Carles Puigdemont, et käimas on kõige rängem rünnak Kataloonia vastu pärast diktaator Franco surma. „Mida meie otsustasime rahvahääletusel, pühitakse nüüd valitsuskabinettides minema.“ Puigdemonet teatades, et Kataloonia parlament koguneb lähiajal teekkinud olukorda arutama. Ilmselt tehakse seda samuti reedel nagu Madridi parlamendis.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee