Eesti uudised

ELANIKUD PAHANDAVAD: mürisev lehepuhur häirib kodurahu!

SÜGISENE PROBLEEM: mida hakata peale tülikate puulehtedega? (22)

Mariann Prooses, 16. oktoober 2018 09:49
LÄHEVAD KOMPOSTIKS: Jäätmejaamas saab puulehtedest viljakas kompostmuld.Foto: Robin Roots
Sügise tulek paneb tuhanded kinnistuomanikud ikka ja jälle küsimuse ette: kuidas oleks puulehtede koristamine võimalikult vähem tülikas? Kojamehed kiidavad lehepuhurit, aga pahased majaelanikud kiruvad müriseva riistapuu tihtipeale maapõhja. Kas lehepuhur on tõesti parim võimalus või oleks mõistlikum haarata vana hea reha või luua järele?

Kogenud lehekoristajad teavad rääkida, et lehepuhuriga teeb ära suurema töö kui luuaga pühkides. “Puhuriga on tunduvalt kergem puulehti kokku saada ning seda olenemata pinnasest, olgu selleks muru või asfalt,“ kinnitavad justkui ühest suust kojamehed, kes askeldavad Tallinna kesklinnas kortermaja juures.

Nad teavad oma kogemuse järgi, et puhuriga töötades hoiab märgatavalt aega kokku. Ka märjad lehed, mida on luuaga raskem kokku pühkida, saab puhuri abil kõnniteelt kergemini lahti. 

Varahommikuti ei tohi müra teha

Samal teemal

Lehepuhuril poolehoidjaid jätkub. „Suuremate platside koristust ei kujutagi muudmoodi ette,” sõnab Tallinna haljasaladel hooldustöid tegeva OÜ N&V töötaja. Ta ütleb, et ilma puhurita on põõsaste alt peaaegu võimatu lehti kätte saada. Reha on abiks pigem märgade leheklompide puhul. 

„Eks ta vajab veidi harjumist, aga puhuriga töötamise võib juba poole tunniga käppa saada,“ kinnitab pargihooldaja. Ta märgib, et lehepuhurist pole abi ainuüksi professionaalsel töötegijal, vaid ka näiteks eramaja omanikul. “30 minuti töö saab tehtud viie minutiga,“ lausub ta.

Paraku on lehepuhuril siiski pahupoolgi – kojamehed tunnistavad, et elanikke kipub häirima puhuri tekitatav müra. Seda on otsesõnu ütlema tuldud. Seetõttu tuleb arvestada öörahu nõudega ning varahommikul ei saa puhuriga töötada.

OÜ N&V haljastustööde projektijuhi Signe Jahnsoni sõnul on linnaparkides, mida ümbritsevad elumajad, lahendatud olukord selliselt, et suurem lehede kokkulükkamine toimub kas lõuna paiku või pealelõunasel ajal, kui lehepuhuri mürin mattub üldisesse mürafooni. Varahommikul tehakse linnaparkides vaid üldine prügikoristus.

Mis saab kokku korjatud lehtedest?

Tallinna parkidest, kalmistutelt ja haljasaladelt suurtes kogustes kokku korjatavad puulehed jõuavad peamiselt kahte kohta: Tallinna jäätmete taaskasutuskeskusesse ja jäätmejaama, kus need kompostiks töödeldakse.

„Elanikele ongi esimene soovitus, et kompostige ise kodus,“ sõnab Tallinna keskkonnaameti spetsialist Kristjan Mark. Pideva mulla kraapimisega kaob ära vajalik huumuskiht ning ühes sellega ka mullas olevad toitained. „Mõistlik on puulehed niidukiga puruks sõita. Suured lehed, mida hästi purustada ei saa, on soovitatav kompostida.“

Juhul kui kompostimisvõimalus puudub, saab Tallinna elanik tellida jäätmekeskusest lehekoti veo või viia lehed ise jäätmejaama. Jäätmejaamas kuhjatakse puulehed auna, kus need purustamiseta ära lagunevad. Vahel segatakse lehti, et materjal ühtlustuks. „Pärast sõelume läbi, sest kõik ei komposteeru ühe tempoga, ning lõpptulemus ongi puhas ja ilus kompostmuld,“ selgitab MTÜ Keskkonnateenused projektijuht Jaana Parker. Tekkinud kompostmuld pannakse müüki.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee