Maailm

Kataloonia ei hüljanud iseseisvusotsust 

Tõnis Erilaid, 20. oktoober 2017, 00:01
MIS NÜÜD EDASI SAAB? Eile ootasid ajakirjanikud vihmases Barcelonas valitsushoone juures pisimatki infokildu tuleviku kohta.Foto: AFP / Scanpix
Hispaania peaminister Mariano Rajoy nõudis Kataloonia omavalitsusjuhilt Carles Puigdemontilt eile kella 11 Eesti aja järgi selget vastust, kas ta on kuulutanud iseseisvuse välja või mitte. Puigdemont vastas mõni minut enne tähtaega: kui Madrid ei nõustu asuma Barcelonaga kõnelustesse, kuulutatakse iseseisvus välja. Rajoy valitsus koguneb laupäeval, et otsustada põhiseaduse 155. paragrahvi rakendamist, mis jätaks Kataloonia autonoomiata ja keskvalitsuse juhtida.

„Kui vaatamata meie püüdlustele pidada dialoogi on keskvalitsuse ainus vastus autonoomia tühistamine, siis nad pole mõistnud probleemi olemust ja me keeldume kõnelustest. Sel juhul võib Kataloonia parlament, kui ta peab seda vajalikuks, alustada hääletust iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamiseks,“ ütles Puigdemont. „Valitsus hakkab erakorralisel laupäevasel istungil arutama, milliseid meetmeid tuleb hispaanlaste ja katalaanide huve kaitstes kasutada,“ tsiteeris El Pais peaministri kantselei teadet pärast Puigdemontilt kirja saamist. Samas märgib El Pais, et tegelikult võib seda tõlgendada ka nii, et iseseisvust pole välja kuulutatud ja seega pole esialgu vajadust valitsuse sekkumiseks.

Samal teemal

Kurikuulus 155. paragrahv

Autonoomia õiguste tühistamist võimaldav 155. paragrahv ilmus põhiseadusesse pärast diktaator Franco surma 1978. aastal. Selle eesmärk oli vältida kriisiolukordi, mis võivad tekkida Franco-meelsetes omavalitsustes (Hispaanias on 17 autonoomset piirkonda), ja seda pole tegelikult kunagi kasutatud. Põhimõtteliselt tähendaks see, et  omavalitsuse ametite etteotsa määratakse keskvalitsuse esindajad, politsei allutatakse Madridile ja autonoomia omavalitsus saadetakse laiali. Puigdemont jääks küll ametisse, kuid temalt võetakse siis allkirjaõigus aktidele.

Autonoomia puhul võib korraldada erakorralised valimised, ilma et iseseisvus välja kuulutataks, millele on Madrid samuti vihjanud. Kataloonia välisminister Raül Romeva teatas Brüsselis ajakirjanikele: „Meie arvates pole valimised õige valik.“

Autonoomia juht kurtis eilses kirjas sedagi, et keskvalitsus on tekitanud olukorra, mis viib üha lähemale kriisile. Muu hulgas vahistati Madridis resideeriva kohtuniku otsusega kaks iseseisvuslaste liidrit. Puigdemont teatas, et kirjutas iseseisvusdeklaratsioonile alla, kuid selle täitmine on külmutatud, kuni kestavad kõnelused Madridi keskvalitsusega. Rajoy vastas, et ei kavatse mässulise autonoomiaga enne läbirääkimisi pidada, kui iseseisvusotsus on tühistatud. Ta jäi endale kindlaks ka pärast Puigdemonti eelmist kirja, milles too palus enne otsuste tegemist nii ühelt kui ka teiselt poolelt kahe kuu pikkusi kõnelusi.

Rajoy ei mõista Katalooniat

Rajoy on pidevalt osutanud, et on arusaamatu, kas Kataloonia on iseseisvuse välja kuulutanud või mitte. Samas ei saa Puigdemont ilma parlamendi otsuseta midagi kindlat öelda. Viimases on iseseisvuslastel küll napp ülekaal, kuid paljude meelest oleks selliseks tähtsaks otsuseks vaja suuremat enamust, mida Puigdemontil paraku pole. 

Keskvalitsus on märkinud, et iseseisvusreferendumil osales vaid 42,3 protsenti rahvast ehk siis ligikaudu 2,3 miljonit inimest 5,3 miljonist valimisõiguslikust kataloonlasest ja et iseseisvuse vastased jäid pigem koju. Kataloonia võimud ütlesid, et valima läinutele kallale tunginud politsei hävitas umbes 770 000 hääletussedelit ning paljud iseseisvuse pooldajadki jäid tänavarahutusi kartes koju. Hispaania konstitutsioonikohus on tunnistanud iseseisvusreferendumi õigustühiseks.

Mis toimus Kataloonias?

2. oktoober – Kataloonia teatas, et 90 protsenti hääletajaist olid iseseisvuse poolt. Kuid osavõtt oli napp.

3. oktoober – sajad tuhanded inimesed tulid iseseisvuse toetuseks meeleavaldusele ning üldstreik peaaegu seiskas Barcelonas majandustegevuse. Kuningas Felipe VI teatas, et iseseisvuse taotlemine on seadusevastane ja ebademokraatlik.

4. oktoober – Puigdemont lubas iseseisvusdeklaratsiooni nädala jooksul.

5. oktoober – konstitutsioonikohus keelas Kataloonia parlamendil koguneda.

6. oktoober – Madrid soovitas Katalooniale, et too korraldaks erakorralised valimised.

8. oktoober –sajad tuhanded inimesed marssisid Madridis ja Barcelonas, nõudes Hispaania ühtsust ja katalaanide jäämist riigi koosseisu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee