Eesti uudised

Päev, mil taevas laskus maa peale (1)

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 19. oktoober 2017 17:07
Sünoptik Taimi Paljak näitab satelliidipildilt, kustkaudu pimedust toonud pilved meieni jõudisd. Heiko KruusiFoto: HEIKO KRUUSI
Sel teisipäeval läks õues nii pimedaks nagu oleks linna peale kohe langemas must sügisöö.

Sel teisipäeval läks õues nii pimedaks nagu oleks linna peale kohe langemas must sügisöö.

See oli haruldane ilmanähtus, kus tuhandete kilomeetrite tagune tuhk ja tolm tekitasid meil osalise päikesevarjutusega võrreldava hämariku. Foto: Teet Malsroos

Samal teemal

Olime just teel riigi ilmateenistusse, et uurida, kuhu kadus suvi ning millal tuleb tali, aga ka seda, kuidas ja millega arvutiteeelsel ajal ilmanähtusi mõõdeti, et tulevast ilma ennustada. Juba enne, kui Mustamäel asuvasse ilmateenistusse jõudsime, oli pimeneva taevalaotuse teema saanud internetiportaalide esiuudiseks. Ja mitte põhjuseta – kell polnud veel kakski, kui oli juba rusuvalt hämar nagu vahetult pärast loojangut. Tagatipuks hakkas tõsiselt ja raskelt vihma sadama.

„Mis meie ilmaga täna toimub?“ oli seepärast loomulikult esimene küsimus, mida ilmajaama telerist tuntud sünoptikult Taimi Paljakult küsisime.

„Soe on meieni jõudnud. Väga palju sooja õhku. Selle tõi Atlandi ookeani 30-ndatelt laiuskraadidelt kaasa praeguseks juba kuulsaks saanud, Iirimaal kõvasti pahandust teinud orkaan Ophelia. Orkaan jõudis lõpuks nõrgenenuna kaarega Läänemere äärde, tuues kaasa väga sooja õhumassi ja madalad pilved. Aga satelliidipildilt on näha, et Ophelia tõi endaga kaasa ka Sahara kõrbest hulga tolmu ning seejärel haaras kaasa Portugali ja Hispaania metsapõlengute suitsu ja tahma, osutas sünoptik Paljak arvutiekraanile, kus näha üle poole Euroopa ulatuv tumedam vööt. „See pole üldse tavapärane pilvepilt, tegu on hästi madalate pilvedega. Mida kõrgemad pilved, seda heledam sinine on satelliidipildil nende kujutis,“ näitas Paljak.

Kuhu suved jäävad?

„Aga kuhu meie suvi jäi?“ oli loomulikult järgmine küsimus. „Seekord oli sedapidi,“ nentis Paljak. „Suvesid on meil olnud igasuguseid. Ka sellised suved pole tegelikult midagi haruldast, neid on lähiajaloost teada mitmeid. Kui keegi arvab, et tegu on kliimamuutustest tuleneva püsiva olukorraga, siis mina seda meelt ei ole. Kliima ikka kõigub, on muutlik, on soojemaid ja jahedamaid perioode,“ teadis ta rääkida. „Samasugune jahe oli suvi aastal 1967, kui suve keskmise õhutemperatuur oli 15,2 kraadi. Aga ka aastail 2000, 2012, 2009 ja 2015, kui keskmine oli vaid mõne kümnendiku kõrgem,“ vaatas Paljak andmebaasist järele.

„Millal tali tuleb?“ küsime. „ Sellele on tõesti keeruline vastata, pikem prognoos on küll võimalik, kuid äärmiselt ebakindel. Ja julgus välja öelda, nagu mõni tuntud ilmataat või -memm seda teeb, sünoptikut ei abista,“ ütles Paljak, kes peab mitu korda nädalas kogu Eestile teleri vahendusel teatama, millal vaja vihmavarju või lumelabidat. „2014. aasta 17. juulil sadas lund,“ lisas ta pärast pisukest meenutamist.

Ilm on muutlik asi

„Ega sünoptikuile õige ennustuse eest preemiat ei maksta. Kui prognoos päris õigeks ei osutu, siis on helistajaid küll. Eriti suviste hoovihmade ajal, et kuhu lubatud vihm jõuab ja kuhu ei jõua. Me siis oleme kordamööda telefonivalves, võtame neid kõnesid vastu,“ viipas Paljak ilmateenistuse ruumidele, kus hulk inimesi rohkete arvutiekraanide ees töötamas.

„Kui pika perioodi kohta saavad praegusel moodsate mõõteriistade ja arvutite ajastul ilmaennustajad-sünoptikud kindlalt ennustada? Kas ilmatsükkel on muutunud lühemaks ja prognoosid lühiajalisemaks?“ ongi järgmised küsimused. „Ei seda küll mitte. Pigem sõltub prognoosi pikkus ikka perioodist. On aegu, kui atmosfäär meie piirkonnas 60. laiuskraadi ligidal ongi väga heitlik. Sellisel ajal on prognoos kindel kolme päeva ulatuses, neljas-viies päev on juba väga muutlikud,“ kostis ilmaennustaja. „Kui täna on teisipäev, siis nädalavahetuseks ennustada on juba keerulisevõitu. Ühe mudeli järgi võiks oodata isegi lumesarnaseid sademeid,“ märkis Paljak.

„Samas – ilmamudelid lähema paari ööpäeva kohta on läinud järjest paremaks. Siin Läänemere ääres läheb neljas-viies päev ennustamise mõttes keeruliseks. Muidugi, kui vaadata üldist õigustumise protsenti, siis see on küll järjest suurenenud. Aga on tõesti perioode, kus neljandat-viiendat päeva ei saa ise ka usaldada.“

Sünoptik selgitas, et ilm ja selle kujunemine on nii kompleksne protsess, et vähimgi muutus n-ö algandmetes võib viia täiesti teistsuguse tulemuse ehk ilmani.

Prognooside aluseks olevad ilmaandmed on muutunud üha täpsemaks ja kiiremaks, iga veerandtunni takka on vaadata nii värske satelliidipilt kui ka radarikujutis. Peale selle on kasutada kogu Eestit kattev meteoroloogiajaamade võrk – neid on 22 – ning veel mõõtepunktid jõgede, järvede ja mere ääres. Suuremat osa Eestist kattev, Võruni ulatuva pildiga moodne radar asub muide ilmateenistuse vaatlusjaamas Harkus. Kes sealkandis sõitmas, tunneb keraja kupliga torni kaugelt ära. Nende andmete põhjal ja kasutades üha täpsemaks muutuvaid ilmamudeleid ilma ennustataksegi.

„Pidevalt uuenevad vaatlusandmed on meie kodulehel www.ilmateenistus.ee, sealt saab ka radari otsepildis vaadata, kus on sajupilved. Prognoosid on täpsemaks muutunud, aga eks inimeste ootused ole ka kasvanud. Nad tahavad oma tegemisi plaanida juba tunnise täpsusega. Meie muutlike ilmadega laiuskraadil ilma siiski väga raamidesse suruda ei õnnestu,“ märkis riigi ilmateenistuse juhtivsünoptik Paljak ja lisas: „Igal riigil on oma ilmamudelid, on ka ülemaailmseid mudeleid. Ilmamudelisse sisestatud andemete põhjal väljastatakse prognoos. Mõnel pool läheb see otse arvutist levisse, ka näiteks äppidesse. Meil siiski vaatavad sünoptikud ilmamudeli prognoosi oma kriitilise ja kogenud silmaga üle.“

Kui väljusime riigi ilmateenistuse hoonest, polnud hämarus veel järele andnud. Taevas muutus heledamaks alles õhtu eel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee