Maailm

TALIBANI VANG: Trump tahab hukata, sõjavägi ei tea, mida sõduriga peale hakata (4)

Toimetas Greete Kõrvits, 16. oktoober 2017 21:19
Bowe Bergdahl siseneb Fort Braggis sõjakohtu saali.Foto: AFP / Scanpix
BBC kirjutab, et 31-aastane Bowe Bergdahl, keda Taliban viis aastat vangis hoidis, tunnistas end sõjakohtu ees süüdi deserteerimises ja vaenlasega suhtlemises. Mees kardab aga, et kuna ta pole president Trumpi silmis just parimas nimekirjas, ei oota teda ees õiglane kohtumõistmine.

Seersant Bergdahl on Trumpi sõnul „kasutu reetur, kelle oleks pidanud hukkama“. 2016. aasta intervjuus ABC Newsiga muretses Bergdahl, et samahästi võiks teda omakohtu korras karistada ning mees on veendunud, et presidendi märkused tema kohta mõjutavad nii avalikku arvamust kui kohtuotsust. Intervjuus eitas Bergdahl seda, et oleks oma tööpostilt põgenenud ja Talibani võitlejatega kohtunud.

Samal teemal

2009. aastal lahkus Bergdahl mingil põhjusel oma valvekohalt ja nabiti otsekohe kinni. Seejärel hoidis Taliban meest viis pikka aastat kongis kinni. Väidetavalt koheldi teda seal väga jõhkralt.

2014. aastal vahetati Bergdahl viie Guantanamo vanglas istunud ning Talibanist pärit vangi vastu välja. Seda tehingut kritiseeris hiljem oma presidendikampaanias tulevane president Trump, kes kutsus Bergdahli inimrämpsuks ja avaldas arvamust, et hukkamine oleks mehe paras palk. „Nagu vanasti: bing-bong!“ ütles president sõrmedega püssilaskmist imiteerides. Praegu töötab Bergdahl endiselt armees edasi, küll kontoritöötajana. Tema otsingutel sai väidetavalt mitu sõjaväelast surma ja vigastada.

Bergdahl on intervjuudes võidelnud selle kuvandi vastu endast, justkui oleks ta ülejooksik või desertöör. Teadaolevalt üritas mees Talibani käest kahel korral põgeneda ning karistused selle eest olid karmid - terroristid sidusid ta metallvoodi külge ja peksid mehe jalgu nii kaua kuni ta enam kõndida ei suutnud.

INIMVARE: Bowe Bergdahl vabastamise päeval. Foto: Reuters / Scanpix

Miks mees, kes seni on kindlalt seletanud, et ta pole desertöör, ikkagi tookord oma postilt lahkus, jääb endiselt ebaselgeks. Varem on ta väitnud, et läks otsima kedagi ohvitseridest, kellele anda infot oma ülemuse kohta. Samas jääb ka ebaselgeks, kuhu tal minna oli, kui ta tõesti põgenes. Ning miks ta nüüd ennast ikkagi süüdi tunnistas?

Kuidas iganes Bergdahli kohtuprotsess ka edasi ei läheks, tegelikult valitseb tema karistuse osas nõutus. Milline USA vangla saaks olla hullem kui see, mida mees juba viis aastat Afganistanis pidi üle elama? Paljude meelest on karistus juba kantud. „No pole kahtlustki: tüüp jättis oma mehed, oma sõdurid, oma rühma maha,“ ütleb Valge Maja endine riikliku julgeoleku nõunik Michael Flynn ABC Newsile. „Aga ma ei usu, et ta peaks enam päevagi mingisuguses kinnises asutuses või vanglas veetma. Sest noh, olgem ausad, ehkki ta oli oma olukorras ise teatud määral süüdi, siis meie - USA valitsus ja USA sõjavägi - viisime ta ju Afganistani.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee