Martin Helme EKRE valimispeol. ()

Politoloog Rein Toomla hindab valimistulemuste alusel, kes võib tulemusega rahul olla ja kes mitte.

Eilsel valimispäeval oli mitmel pool ilus ilm. Miks nii vähe inimesi ikkagi valima läks?

Rein Toomla, politoloog, Tartu Ülikool: Ei tea, see tundub küll sellise asjana, mida peaksid hakkama uurima minusugused, poliitikud ise ja loomulikult ka ajakirjanikud. On küll vihjatud haldusreformi ebakõladele, kuid see oleks pidanud puudutama eelkõige maakohti. Kuid kõige suurem kukkumine oli ju Tallinnas, 10-11 protsendipunkti. Siin ei saa kuidagi haldusreformi süüdistada.

Kas võis olla, et kuna Edgar Savisaar ei kandideerinud Keskerakonna nimekirjas, siis vene valija üldse loobus?

Sel juhul oleks pidanud valimisaktiivsus Lasnamäel olema märkimisväärselt madalam, olnuks suisa 20% langus, siis võiks seda põhjusena välja tuua küll. Pigem võib pakkuda, et ühiskond on nii stabiliseerunud, et valija ei näe mingit ohtu kuskil. Nostalgiliselt võib meelde tuletada laulvat revolutsiooni, kui kõik olid üksmeelel, aga siis oli ju ka oht täiesti olemas. Pole ka seda probleemi, et oleks ilmtingimata vaja mingit kvooti täis saada – näiteks, et valimised tühistatakse, kui hääletama tuleb alla 60%. Võib-olla Tallinnas tunnetati ka seda, et Keskerakond võidab niikuinii. Teiselt poolt oleks pidanud just siis välja tulema – lähme proovime, kas saame jagu.

Kas Keskerakond jääb Tallinnas üksi võimule?

Erakonnas on kindlasti jõudusid, kes ütlevad, et milleks kedagi kaasata. Teiselt poolt Keskerakond sai konkurentidelt üsna agressiivset kriitikat ja ma loodan, et nad ei ole nii rumalad, et arvavad, et see oli asjata. Selleks, et seda leevendada, oleks hea, kui kedagi saaks kaasata, kes ütleks, et ärge seda tehke.

Kas need võiksid olla sotsid?

Lõpuks on sotsidel ka küsimus, et miks me sinna läheme, midagi meist ju ei sõltu.

Kas sellise koalitsiooni sünni korral oleks IRLil alust nõuda, et võtke meid ka, sest Toompeal oleme koos?

Võivad küll. Kas just nõudma, aga võivad teha peeneid vihjeid. Keskerakonnal on alati valida – ei pea üldse kedagi võtma, aga mõistlik oleks siiski üks jõud kaasata, et vastutust ka teiste õlgadele veeretada.

Kes jäid neil valimistel võitjateks, kes kaotajateks?

Pigem võib küsida, kes on rahul ja kes rahulolematu. Kui räägime Tallinnast, siis Keskerakond võib olla rahul ja peab olema rahulolematu. Võit tuli ju kätte, kuigi napilt. Nüüd peab analüüsima, miks kaotati kaheksa protsendipunkti võrreldes eelmiste valimistega. See on suur vahe. Milles asi – kas ainult selles, et kolekaua on üksi võimul oldud, ja see on ikka paljusid ära tüüdanud. Reformierakond peab olema rahul sellega, et nad kahekordistasid oma esindust Tallinnas. Rahulolematus tuleneb sellest, et lõplik eesmärk – Keskerakond välja, ükstapuha kes asemele – see jäi saavutamata. Sotsidel läks nagu läks – enam-vähem sama nagu eelmine kord.

Rahuloluks suurt põhjust ei ole IRLil, kes kaotas pea kolmekordselt. Erakond peab aru saama, miks. EKRE võib olla rahul, et nad üldse said midagi, ajaloos pole ju nad Tallinnas esindatud olnud. Kuid viimasel ajal on nende ambitsioonid läinud liiga suureks. Küsitluste põhjal on hakatud arvama, et me oleme väärt rohkemat. Kõrged reitingud on seotud aga eelkõige sellega, et nad on opositsioonipartei, kes võib öelda tõepoolest seda, mida mõtleb. Seda on ennegi juhtunud, et opositsiooniparteile on toetus väga kõrge, aga kui tulevad valimised, siis saadakse aru, et retoorika taga midagi pole. Nad ei tohiks arvata, et nende normaalne tase on 15% toetus, tegelikult jääb see praegu kindlasti alla 10%.

Valimisliidud lootsid muidugi sellist korralikku esindatust, aga korraliku õppetunni sai hoopis ärimaailm. See ei tähenda, et ärimehed ei peaks poliitikasse sekkuma, aga ju nad sekkusid siis niivõrd valesti. Näiteks Sõõrumaa tulemine poliitikasse – mida teeb Olümpiakomitee president kohalikus volikogus?

Milline on Edgar Savisaare edasine roll Eesti poliitikas?

Vanal lahinguratsul on ikka võitlusesse vaja minna. Nüüd ta läks, aga mis ta edasi teeb? Vaevalt et ta loobub. Ta ei suuda loobuda. Riigikogu valimised on tulemas ja võib-olla tuleb välja üksikkandidaadina.

Kas Keskerakonna hea tulemus näitas, et neil ei olegi Savisaart enam vaja?

Jah, loomulikult. Teistel erakondadel näeme sama. Ka Reformierakond on aru saanud, et saab ka ilma Kallase ja Ansipita hakkama, ehkki nemad lahkusid hoopis teisiti. Saadi hakkama ka ilma Mart Laarita. Tõsi küll, väga valuliselt saadi nüüd aru, et saab ka Savisaareta.

Kas praegu on nõudlust uue erakonna esilekerkimiseks?

Väga keeruline. Katseid on tehtud ja võib veel teha. Kõige tõenäolisem, kuigi see tõenäosus pole ka kuigi suur, on mingisuguse venekeelsele valijale tugineva erakonna ellu äratamine. Kuid ega erakonna tegemine ei ole nii lihtne. 500 liiget võib ikka kokku saada, ka n-ö fiktiivseid liikmeid kaasates, aga võrgustiku kudumine on väga pikaajaline ja raske, nii et hästi ei usu enam. Ebaõnnestunud näiteid on küll ja veel, Rahva Ühtsuse Erakond ja ega ka Vabaerakond pole sugugi õnnestunud.  

Jaga artiklit

142 kommentaari

E
ekre aeg on läbi.  /   09:21, 17. okt 2017
Panid endale tule ise otsa.
P
Pole kunagi  /   09:18, 17. okt 2017
toetanud keski, aga tõe huvides peab ütlema, et vinge kamp, keda kõik muud püüavad kõigi jõududega materdada ja hävitada, ometi võitsid Tallinnas ikkagi parimatena. Sama Savisaarega, keda kõik juba aastaid hävitavad, aga hääli ikka rohkem kui teistel

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis