4
fotot
PEREFIRMA: Peretütar Auli ja Erika Andre Classic juustukeraga. (Reigo Teervalt)

Tallinnas kasvanud ja elanud mees peab nüüd iidse esivanemate talu maadel ligi 400 mullikat ja lehma ning valmistab abikaasaga koos võrratut juustu. Hispaanias valis 250liikmeline žürii selle pere juustu maailma paremate hulka, praegu vallutatakse juba kuulsa juustumaa Itaalia turgu.

Sel nädalal kutsusid Eesti toiduainetööstused kodumaise toidu sõpru endale külla, nagu ka Andre juustufarm Tartumaa Kambja valla Talvikese külas. Neil on 180 lüpsilehma, koos noorkarjaga on neid kokku poole rohkem. Farmi peremees Aivar Alviste ütleb, et poolteist kuud tagasi jõuti selleni, et kogu lüpstud piim läheb juustu tegemiseks.

Esivanem ostis maa mõisnikult

Aivar ei oska öelda, kas tegu on vaarisade geeniga, kuid Tallinnas kasvanud linnamees võttis pere põlvest põlve pärandatud talumaad enda kätte. Alustas paarikümne lehmaga. „Talule pani aluse minu vanavanaisa, kes 1874. aastal Kambja mõisalt maad ostis,“ teab  Aivar Alviste. „Talu oli omal ajal üks  siinkandi tugevamaid. Aga pole meil naisega kummalgi põllumajandus- ega toiduainetööstusharidust. Käisime juustutegemist õppimas Hollandi ja Itaalia meistritelt.“

Mis aga jääbki taluga seotud saladuseks, on see, et Aivari suguvõsas pole olnud ühtegi Andret. Küll ütleb juustufarmi peremees, et mõistlik oleks endal eesnime vahetada, sest kliendid ja koostööpartnerid tikuvad teda nii ehk naa Andreks kutsuma.

Kuigi Aivar pole kuskil loomapidamist õppinud, ei olnudki piimakarja mõte väga ootamatu, sest varem oli ta kasvatanud hobuseid. „Lasin endale kunagi tähekaardi teha ja selle järgi on minu esimene valik loomakasvatus ja teine toidutootmine. Nii et peaksin omal alal töötama küll,“ muigab ta.

ILUS ELU: Andre farmi lehmadest peetakse nõnda lugu, et perenaine Erika käib neid iga päev silitamas ja kallistamas. (Reigo Teervalt)

Juust läheb nagu soe sai

Andre juustud on Eesti keskmisest kallimad. Ka kõige odavama juustu kilohind jääb pisut alla 11 euro ning kallimate hind kerkib poodides üle kolmekümne. 

Ometi tuleb Aivaril tõdeda, et just kallemaid juuste ei suudeta nii palju toota, kui nõutakse. Hinnast hoolimata läkski just sel nädalal esimene katsepartii juustu ka Ukrainasse ning läbirääkimised käivad Valgevenega.

„Eks igas riigis on inimesi, kellele hind pole kauba juures kõige tähtsam. Aprillis tahetakse meie juustu Itaaliasse,“ ütleb Aivar, nagu polekski tegu sammuga, mida võib võrrelda Islandile jää müümisega.

Aivari ja Erika pereettevõttes töötas siiani 12 inimest. Loodetavasti pole see halb enne, kuid vastavatud Tartu turuhoone letti võeti tööle kolmeteistkümnes töötaja. Juustutootmises on tegevad ka pere täiskasvanud lapsed.

Piimakriis pani juustule mõtlema

Juustutegemise poole hakkasid Aivari ja Erika mõtted liikuma ühe järjekordse piimakriisi ajal. Erika tõdeb, et algul proovisid kõik neile hirmsasti selgeks teha, et Euroopa ja Eesti on juustu täis. Uuele tulijale ruumi pole.

„Läksime ikkagi juustutegemist õppima. Aga ega see nii lihtne ole, et võtad retseptid ja teed. Ega otse retsepti keegi annagi. Õpetajad annavad infot, milliseid baktereid võiks juustudele lisada, aga toote pead ikka ise tegema,“ räägib ta.

Andre esimesed juustud said müügivalmis alles 2015. aasta lõpus, kuid juba järgmise aasta kevadel toodi Brüsselist koju tunnustus, mida pole varem saavutanud ükski Eesti toidutoode. Andre Eriline pälvis Superior Taste Awardi hindamisel kaks kuldset ja Andre Grand kolm kuldset tähte. Žüriis olid seitsmeteistkümne riigi tunnustatud toiduspetsialistid, kusjuures punkte jagasid ka Académie Culinaire de France esindajad. Kolme tähe vääriliseks tunnistab žürii vaid erakordse maitsega tooted. Lihtsalt tähelepanuväärsest maitsest ja lõhnast jääb selle saamiseks väheks.

Juba pool aastat hiljem nopiti uhkeid auhindu Hispaanias peetud World Cheese Award võitlusel, millele oli välja pandu üle 3200 juustu üle maailma. Oma kategooriates pälvisid Andre juustud hõbemärgid. Žüriisse kuulus 250 oma ala tunnustatud spetsi.

Tänavu pärjati aga Andre Grand Old Eesti parimaks talutoiduks, parima maiuse kategoorias sai kõige enam tunnustust Andre talu juustušokolaad.

HINNATUD: Andre juustud tõid Brüsselist koju kvaliteedimärgi, mis tõestab maitsmatagi, et tegu on maailmatasemel toodetega. (Reigo Teervalt)

Lehma päevakava

Andre farmi vissidel kulub ööpäevas söömisele 4–6 tundi, mäletsemisele ja sel ajal toimuvale piimatootmisele 7–10 tundi, joomisele pool tundi, kolleegidega suhtlemisele 2-3 ja magamisele 2–4 tundi.

Legendi järgi kallistab hellitavalt Mummudeks hüütavate lehmade perenaine neid kõiki kaks korda päevas. See oleks oma intensiivsuselt võrreldav juba presidendi vastuvõtu kätlemistseremooniaga.

Erika lauta sisenedes lähevad lehmad elevile ja kiirematel neist õnnestub ka tema kleidiääre mälumisega algust teha.

„Peremees teeb ka töid, mis Mummudele väga meeltmööda ei ole. Eks nad ikka mind armastavad ikka rohkem,“ tunnistab naine.

Jaga artiklit

8 kommentaari

V
Võrokõnõ  /   11:46, 13. okt 2017
Tõsiasi on see, et üldiselt on eesti juust maitsetu ja laagerdumata. Soola on ka paljudel juustudel vähevõitu. Piduliku sündmuse puhul eelistan kindlasti saksa, hollandi, itaalia või prantsuse juustu. Enamus meie kitsejuuste on samuti hoopis teise maitsega kui õige kitsejuust peaks olema.
Isegi klassikalist eesti juustu ei osata enam teha. Ainult ühe tootja eesti juust on söödav. Ülejäänud on juustulaadne toode. Eesti ei ole kahjuks juustumaa, s.t et ei osata juustu toota. Asi on vist vales tehnoloogias.
K
kama kaks  /   11:05, 13. okt 2017
ostsin eelmisel nädalal esimest korda - hea juust on. Ostan teinegi kord.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis