Maailm

12. oktoober aastal 1492: valge mees avastas Ameerika (7)

Toimetas Greete Kõrvits, 12. oktoober 2017, 20:02
Maal Christoph Kolumbuse maabumisest Vida Press
Täna tähistatakse mitmel pool Ameerika mandril tähtsat päeva: Christoph Kolumbus (kirjapildis ka Cristoforo Colombo ja Christopher Columbus) randus just 12. oktoobril 1492. aastal San Salvadori saarel. Paljude põlisameeriklaste jaoks pole aga tegemist mingi pidupäevaga.

Päeval on eriline tähtsus Ameerika mandril elavate itaallaste jaoks, sest Kolumbus oli nende kaasmaalane. Mõnedes riikides kutsutakse seda Ameerika päevaks või rahvuslikkuse päevaks, USA-s Columbuse päevaks (Columbus Day). Ametlikult tähistatakse seda enamikes mandri riikides 20. sajandi algusest.

Tõsi, Ameerika „avastamine“ on tänapäeva Ameerikas mõnevõrra kaheldava väärtusega tähtpäev. Esiteks on ajaloost teada, et viikingid jõudsid mandrile ammu enne Kolumbust. Teiseks on naljakas öelda, et miski avastati, kui see on kogu aeg seal olnud ning inimesedki kohapeal olemas. Ameerika oli täitsa asustatud, „avastus“ oli ta teistele maakera elanikele.

Põlisameeriklaste jaoks ongi päeval pigem mõru maik. Algas Kolumbuse „avastusest“ ju sajanditepikkune kannatuste jada, mis paljuski praegu lõppenud pole. Ka saar, millele Kolumbus esimesena jõudis ja San Salvadoriks nimetas, oli asustatud põliselanikega. Nende omakeelne saarenimi, Guanahani, on ununenud ja saar kannab Kolumbuse antud nime tänaseni. Ka saare ametlik vapp kujutab Kolumbuse laeva Santa Maria. USA ja Kanada põlisrahvad peavad nii Columbuse päeva kui ka tänupüha päevadeks, mis nende kannatusi pisendavad ja paljudes kodudes neid üldse ei tähistatagi. Tänupüha, mis sai alguse sisserändajatate kommetest, nimetavad mõned põlisameeriklased hoopiski leinapäevaks.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee