Eesti politsei ei saa välismaal toime pandud süütegude eest kodanikku karistada, kuid võib ta välja kutsuda ja hinnata tema ohtlikkust. Jurist soovitab kindlasti igasugustele ahistamistele reageerida, et sarnased teod ei korduks Eestis.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Maria Gonjak ütleb, et välisriigis toimepandud süütegusid Eestis menetleda ja nende eest karistusi määrata ei saa. Küll aga saab politsei vastu võtta ja hinnata igasugust informatsiooni korrarikkumise ohu väljaselgitamiseks ning ennetamiseks.

„Kui inimene teatab politseile inimesest, kes teda välisriigis seksuaalselt ahistas, saab politsei isikut ja tema ahistajat korrakaitseseaduse alusel küsitleda ning välja selgitada, kas on alust kartusel, et mees võib ka Eestis korrarikkumisi toime panna,“ märgib ta.

„Soovitusi, milline oleks konkreetses välisriigis õigem käitumisviis taolises olukorras oskaks jagada välisministeerium,“ ütleb Gonjak ja viskab palli teise ametkonna õuele.

Paraku välisministeerium ei pea end pädevaks kommenteerima teise riigi seadusandlust. „Kui välisriigis viibijale tundub, et tema õigusi on välisriigis rikutud, siis soovitame pöörduda vastava riigi korrakaitsjate poole. Seda, kas Eestis saab avalduse esitada, tuleb täpsustada PPA käest,“ veeretatakse pall tagasi.

“Välisministeeriumil puudub pädevus kommenteerida erinevate välisriigis aset leidvate õigusrikkumiste võimalikke tagajärgi,“ on avalike suhete osakonna meedianõuniku Sandra Kamilova napp kommentaar.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Dagne Mihkels ütleb, et Eesti karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti territooriumi toime pandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning tegu on toime pandud Eesti kodaniku vastu ja/või Eesti kodaniku poolt. “Samuti kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumit toime pandud teo kohta, kui teo karistatavus tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest (seda teo toimepanemise koha õigusest sõltumata). Igaühel on õigus pöörduda õiguskaitseorganite poole, kui ta leiab, et tema suhtes on toime pandud süütegu.“

Vandeadvokaat Ronald Riistan toonitab, et selle teo ohvril tuleks kindlasti sellises olukorras esimesel võimalusel politsei poole pöörduda ning seda juba teo toimumise kohas kui ka hiljem Eestis. 

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ametliku delegatsiooni liikmed pidasid septembri lõpus Malaisias maha peo, kus naisterahvaid koheldi kohatult.

EAS on juba Kagu-Aasia ärivisiidil aset leidnud delegatsiooni mõnende liikmete kohatu käitumise pärast kahetsust avaldanud. Selgus, et naisi ahistas reformierakondlane ja endine peaminister Taavi Rõivas.

Jaga artiklit

25 kommentaari

V
v  /   23:22, 13. okt 2017
Politsei ei menetle ka siis kui perh-st tõend võetud. Kui aga polegi jälgesid, et "krabatud" on -
politseikonstaabel ehk vestleb ja tutvustab seadust kurjamile. Meedia ehk ongi ainuke koht, kuhu avaldusega pöörduda, aga mitte politseisse.
P
Pimekurt  /   09:55, 13. okt 2017
Armas Luisa,kas tõesti ahistaja kohta on? Aga miks Algo Kärpi pere nimetasid oma onu ahistajaks,nagu 6.sept.ilmunud Õhtuleht. ALATUD Algole ja Viivikale,ka nende lähedastele!

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis