54
fotot
(Tiina Kõrtsini)

Kui Estraadiraadio kontserdile suundub, on see kui klassiekskursioonile minek. Tavaliselt minnakse teele kümnekesi. Kahe autoga. Neisse pakitakse sisse terve orkester, kostüümid, pillid ja noodid.

„Meie väljasõidud on väga lõbusad ja lõõgastavad,“ tunnistab bändi liider Tanel Aavakivi, kelle käes on bändi juhtohjad. „Eelmisel päeval saadan kirja, kus on kellaajad, kust ma kellegi peale võtan. See on meie piimaring. Kõik on kümneminutilise varuga väravas valmis.“ Tanel lisab, et seni pole kaotsi läinud ükski bändiliige. Seevastu on juhtunud, et Karl Laanekask on juba enne teisi Tallinnas kohal, kuid unustanud kuskile pilli või kostüümi. Või noodid. „Korra läksime paar kilomeetrit nootide järele tagasi,“ muigab Tanel. Aga ega Karl ainus noodiunustaja ole. 

„Kui me esimest korda hakkasime Tõnis Mägiga esitama lugu „Aed“, siis mul oli blackout,“ selgitab Karl, miks noodipakk peab muusikul kaasas olema. „Mul ei tulnud meelde kidrakäik, millega see lugu algab. Hakkasin midagi soperdama ja siis tuli lõpuks meelde. Kuid nooti ees ei olnud, sest mõtlesin, et ma tean ju seda lugu.“ Peab pausi ja lisab: „Ega need meie sada lugu pole niisama tekkinud, need kõik on tulnud omandada. Ja pidevalt tuleb uut repertuaari peale.“ 

Osa Tallinnas, osa Tartus

Et esinemise aegu mingeid suuri altminekuid ette oleks tulnud, Estraadiraadio mehed ei mäleta. „Estraadiraadio on ikkagi nii kõva bänd, et ei saa arugi, kui laval mingi apsakas juhtub.“ Samuti ei ole orkestri elus paika tülitsemisel. „Me oleme igas mõttes professionaalne bänd. Ennast kiitmata,“ poetab perkussionist ja trummar Margus Tammemägi. „Kümme matsi ei saa koos töötada, kui mingid tülid tekivad.“

Kuid selge on ka see, et nii suure kollektiivi jaoks ei pruugi peavalu valmistada mitte miksi muu kui logistika. „Kolm liiget on Tallinnas, ülejäänud kuus ning helitehnik Mait Karm Tartus,“ selgitab Tanel. „Kui on suurem kontsert tulemas, on vaja leida ühiseid prooviaegu. Kõik on hõivatud muusikud. Kuidagi on leitud selline lahendus, et inimesed lihtsalt hingamise päevast võtavad selle aja. Pühapäeviti oleme kokku saanud.“ 

Põhjus, miks Estraadiraadio mehed iga lavaminutit naudivad, on Taneli sõnul selles, et orkester iga päev esinemas ei käi. „Esinemisi on optimaalselt. Kui me igal nädalal mängiksime kaks päeva järjest samu lugusid, siis käiksime ehk maha. Aga meil on keskeltläbi kolm esinemist kuus. Nii on iga kontsert alati värskendav.“

Marguse arvates on värskendav seegi, et Estraadiraadioga on laval käinud terve plejaad Eesti soliste. „Seda ma ütlen kohe ära, et Kaire ja Mäks on meil solistid, mitte külalised,“ lausub ta, et nimekiri artistidest on kaunis pikk. „Viisteist inimest!“

Tõenäoliselt oli aga Estraadiraadio kõige värskendavam kontsert siiski Moskvas, kui Venemaal siiani estraadilegendi staatuses olev Tõnis Mägi ansambli endaga kaasa võttis. „Retro FM legendide“ lavale Olümpia staadionil. Seal oldi samal laval Samantha Foxi, Londonbeati ning Mihhail Bojarskiga. „Olime ainuke orkester, kes mängis seal live’s. Teised tegid nii nagu Venemaale kohane: kõik tuleb plaadi pealt. Korraldajad olid üsna häiritud, kui Tõnis ütles, et tema tuleb ainult siis, kui otse esineb.“ 

Korraldajad jäid nõusse, Estraadiraadio sai elamuse. „Kui korterimõõdus mõelda, siis Saku suurhall on selle kõrval nagu köök,“ muheleb Tanel. Margus täpsustab: „28 500 vaatajat kohapeal! Ja netist vaatas otse 13 miljonit inimest. See oli vägev tunne!“

Estraadiraadio sündis Elleri-kooli bändist Imperaator

 Aasta oli 2006, kui trompetist Tanel Aavakivi oli kodus isapuhkusel. Muusikutööd oli hõredalt. Mehel hakkas igav. Kuulas plaate. Kõrva jäid 1960.–1970. aastate Euroopa filmimuusika saundtrack’id. „Valisime esimesed lood ja hakkasime EPA klubis proove tegema. Koosseis on 90protsendiliselt säilinud algusest saadik.“

Tõsi, idee luua bänd tekkis Aavakivil ja perkussionist Margus Tammemägil samal ajal. Kaks plaani said kokku ja nii sündiski Estraadiraadio. „Selle bändi juured on Elleri-kooli bändis, mille nimi oli Imperaator,“ lisab Tammemägi.

Peale Aavakivi ja Tammemägi kuuluvad Estraadiraadio koosseisu Vallo Mänd (trompet), Artur Kiik (tromboon), Karl Laanekask (elektrikitarr), Indrek Mällo (basskitarr), Priit Sootla (klahvpillid) ja Andrus Lillepea (trummid). 

Solistide list algab Tõnis Mägi ning Kaire Vilgatsiga ja lõpeb Ivo Linna, Karl-Erik Taukari ning Gerli Padariga. Nimekiri pikeneb: Taneli sõnul minnakse raadio Elmari sünnipäevapeol lavale Anne Veskiga.

Tõnis Mägi: Estraadiraadio on ikka minu bänd!

 „Mulle meeldib Estraadiraadio poiste pühendumus ja suhtumine,“ lausub muusik Tõnis Mägi. „Mulle meeldib, et tullakse kokku ja tehakse proove. Nad tunnevad oma pilli ja tunnevad nooti. Sellist pühendumust on tore vaadata.“ 

Tõnis märgib, et selles ansamblis on haruldane õhkkond. Selles seltskonnas saab ka nalja. „Margus Tammemägi on metsikult vaimukas – kloun kõige paremas mõttes!“ kiidab Tõnis. „Nendega koos antud kontserdid on olnud väga õnnestunud. Minu 60 aasta juubelikontsert oli suurepärane – nende peal oli kogu kava. Estraadraadio on ikka minu bänd! Ma olen nendega koos laval olles üliõnnelik.“

ORKESTER HOOS: „Kui meil on tavaline mäng, kus Kaire on solistiks ja lisalugusid ei ole, siis mingit proovi pole vaja,“ ütlevad Estraadiraadi liikmed rahulolevalt. Tegelikult teevad nad ikka proove ka ning alati suure pühendumusega.

(Tiina Kõrtsini)

Kaire Vilgats: ma olen hea meelega Estraadiraadio Kaire!

 „Seda on keeruline seletada, aga tunnen, et nad usaldavad mind,” lausub Kaire Vilgats. „Ning nendega saab ka kogu aeg nalja!“ Nii näiteks pidavat Margus Tammemägi teda teinekord Mairena teadustama. „Kui Maire, siis Maire! lagistab Kaire naerda. „Meil juhtus vist see, et ajasin kord tema nime sassi,“ mõtiskleb ta põhjuste üle. Samas on just Margus see, kes ütleb silme särades, et Kaire on Estraadiraadio oma solist. „Ma olen hea meelega Estraadiraadio Kaire!“ on Vilgats rahul.

Jaga artiklit

1 kommentaar

  /   09:56, 13. okt 2017
Milleks perkussionist?! Võõrsõnade Leksikon seletab: perkussioon - med. koputlus, sõrme v. vasarakese koputusel tekkiva heli varal kehaosa seisukorra uurimine. Perkuteerima - med. koputlema, perkussiooni teostama. On olemas eestikeelne vaste ka! Muusikas on need löökpillid.

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis