ALLKIRI: Kataloonia president Carles Puigdemont (54) iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastamas. Dokumendi jõustumine lükati edasi määramata ajaks. (REUTERS/Scanpix)

Kataloonia iseseisvusreferendumi korraldanud Carles Puigdemontist on saanud Hispaania keskvõimu hirm. Peaminister Mariano Rajoy nõuab esmaspäevaks ultimatiivselt vastust küsimusele, kas Puigdemont kuulutas teisipäeval parlamendis välja Kataloonia iseseisvuse või mitte. Kui vastus on jaatav, siis on aega sellest otsusest lahti öelda tuleva neljapäevani. Vastasel korral tühistab keskvõim põhiseadusele toetudes Kataloonia autonoomia.

Endalegi ootamatult kogu Euroopas ja kaugemalgi tähelepanu keskmesse tõusnud Kataloonia president Carles Puidgemont oli veel hiljaaegu laiemale avalikkusele tundmatu tegelane. Ta sündis 29. detsembril 1962 Gironast 20 kilomeetrit läänes asuvas Ameri mägikülas kondiitri paljulapselises perekonnas. Hispaanias valitses sel ajal veel Franco diktatuur. 

Lapsepõlves unistas väike Puigdemont astronaudiks saamisest ja lennust Kuule. See unistus ei täitunud, kuid nüüd teeb ta tõsiseid tegusid poliitikataevas. Enne seda tudeeris ta 1980. aastatel Girona ülikoolis katalaani filoloogiat. Ülikool jäi Puigdemontil küll lõpetamata, kuid temast sai pikkadeks aastateks edukas ajakirjanik, kes aastatel 1999–2002 juhtis ka direktorina Kataloonia uudisteagentuuri (ACN). Üliõpilaspäevil elas Puigdemont üle raske liiklusõnnetuse, millest tal on tänaseni näos armid. 

Puigdemont abielus 2000. aastal rumeenlanna Marcela Toporiga. Peres kasvavad tütred Magali ja Maria.

Kataloonia parlamenti valiti Puigdemont esimest korda 2006. aastal. 2011. aastal sai temast Girona linnapea ning 10. jaanuaril 2016 valiti ta Kataloonia parlamendis häältega 70:63 Kataloonia presidendiks. Selles ametis pühendus Puigdemont Kataloonia iseseisvumisele ja korraldas tänavu 1. oktoobril hoolimata keskvõimu keelust iseseisvusreferendumi, millel osales 43% valimisõiguslikest Kataloonia elanikest. Neist 90% toetasid Kataloonia iseseisvuse välja kuulutamist. 

Otsustas aega võita

Kuna Hispaania keskvalitsus tunnistas referendumi juba enne selle toimumist õigustühiseks ja ähvardas Puigdemonti Kataloonia iseseisvuse väljakuulutamisel võimult kõrvaldamise ja Kataloonia senise autonoomia tühistamisega, siis otsustas Kataloonia president aja võitmiseks trikitada. Ta küll kuulutas teisipäeva õhtul Kataloonia iseseisvuse välja, kuid lükkas selle jõustumise edasi ja teatas, et soovib pidada keskvõimuga iseseisvumise teemal dialoogi. Puigdemont ja teised iseseisvuse pooldajad kirjutasid alla ka iseseisvusdeklaratsioonile, ent kinnitasid taas, et enne iseseisvuse jõustumist soovivad nad pidada keskvõimuga läbirääkimisi. 

Puigdemonti nägemuse järgi peaks nii Kataloonia kui ka Hispaania valitsus nimetama kaks läbirääkijat, kes leiaks vastastikku aktsepteeritava vahendaja. Rajoy on seni vastanud Puigdemonti dialoogisoovile eitavalt. Ainus märk keskvalitsuse senise jäiga positsiooni teatavast pehmenemisest on tõdemus, et 1978. aastast pärit riigi põhiseadus on tõepoolest ajale jalgu jäänud ja vajaks uuendamist. 

Jaga artiklit

4 kommentaari

N
Nii, ja milles probleem on?  /   20:03, 12. okt 2017
Meie president unistas teadlaseks saamisest.
Elage oma elu, igal ühel omad unistused.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis