2
fotot

Õigusteadlase ja rahvusraamatukogu nõukogu esimehe Igor Gräzini sõnul oli kirjanik Kaur Kenderi ümber kestnud kohtujant algusest peale juriidiliselt ebapädev, sest see lihtsalt ei kuulunud Eesti õiguse toimevalda (võimupiiridesse - toim).

„Kui aga laiemalt võtta, siis olid sedalaadi vaidlused Euroopas läbi vaieldud enam kui sajand tagasi – alates impressionistidest ja varemgi – Wilde’ist ja markii de Sade’ist kuni Picasso kaasusteni välja,“ ütles riigikogulane Õhtulehele.

Gräzin ei häbene oma otsekohesust: „Lühidalt öeldes: sellist asja nagu pornograafia pole lihtsalt olemas ja seda veelgi vähem ajal, kus kurat-teab-mis-ke**imised on arvutis 3 kliki kaugusel. Mind häirib aga selle loo sügav ebaintelligentsus: konkreetne prokurör ja tema asutus ei suutnud kuni tänaseni taibata, et nad püüavad kirvega kurge - kuidas saaks rääkida kirjandusest süüdistavalt inimene, kellele põhikoolis pole selgeks saanud mis asi kirjandus on?“

Tema arvates tegi Eesti selle looga endale häbi maailma kirjandusteadlaste hulgas. „Me korraldasime nõiaprotsessi riigis, mida tuntakse Lotmani kodumaana. Ja poliitikuna on mul raske arvata heaks prokuratuuri tööd, mis veedab aega tegeldes otsast-peale-teada jamaga. Isegi kui eesmärgiks oli juriidilise uudishimu rahuldamine (et mida kohus asjast arvab?), siis pidi see soov saama esimese astme kohtus rahuldatud.“

Gräzin lisab, et edasikaebamine oli ebaintelligentsuse ja juriidilise väikluse ning pisikese mundriau astendamine ruutu ja kuupi. „Ja teate mis? Kõige hullem on see, et toimunu eest keegi ei vastuta,“ on juristist avaliku elu tegelane nördinud.

Kenderi kolleegidel on hea meel, et Talinna ringkonnakohus mõistis kirjanik Kaur Kenderi lapsporno valmistamise süüasjas õigeks. Küll teeb neile aga tuska, et sellele kaasusele nii palju aega ja maksumaksjate raha kulutati. 

Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev ütles Õhtulehele, et tal on Kaur Kenderi õigeksmõistva otsuse üle hea meel. „Ma loodan, et õiguskaitseorganid saavad keskenduda tegelike pedofiilide püüdmisele,“ oli Aleksejevi kommentaar lühike ja preisilikult asjalik.

Kultuurieugeeniku ja publitsisti Mihkel Kunnuse arvates tuleb seda kaasust vaadates kindlasti silmas pidada, et head lahendust siin ei olegi, sest mis tahes tulemuse kriitka on väga lihtne, kui ei võeta arvesse alternatiive. „Küsimus, kas tegu on kirjandusega, pole relevantne, sest kirjandus ei ole kohtu asi. Kohtu asi on see, kas tegu on asjaga, mis läheb lapspornot valmistamist keelava paragrahvi alla. On väga halb, et selline tekst ilmus, on väga halb, et seda levitati, on väga halb, et see läks kohtusse, on väga halb, et esialgne otsus edasi kaevati,“ arvab publitsist.

Tallinna ringkonnakohus jättis täna muutmata kirjanik Kaur Kenderi õigeksmõistmise lapsporno valmistamise süüdistuses. Kohus rahuldas prokuröri apellatsiooni osaliselt ja tühistas Harju maakohtu 16. mai otsusega Kenderile süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitise ehk 500 euro väljamõistmise, kuid ülejäänud osas jäi maakohtu otsus, sh Kenderi õigeksmõistmine muutmata.

Prokuratuuri kinnitusel on nende seisukoht olnud kogu senise protsessi vältel tuua antud vaidlusesse lõplik õigusselgus, mistõttu on plaanis esitada ka kassatsioonkaebus riigikohtusse.

Jaga artiklit

25 kommentaari

  /   13:47, 12. okt 2017
see pähklit o b u s t proks maksku nüüd riigile need kümned tuhanded eurod tagasi,mis selle nõiaprotsessi peale kulusid.palk piisavalt suur,võtku või pangalaenu.
J
Jesuiit  /   12:46, 12. okt 2017
Ühe käega võitlevad homode eest, teisalt ei luba kirjanikku kirjutada. Valskus valskuse otsa või on riik ennast lihtsalt segi kamminud.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis