3
fotot
SÖÖDAVILJA-AASTA: Põllumees Hans Kruusamägi ütleb, et kui hästi läheb, siis saab tänavusest viljasaagist vähemalt loomadele sööta. (Aldo Luud)

Tänavuse saagikoristuse kuuajane hilinemine lõi sirbi selga teravilja- ja hernekasvatajatele. Poolteist kuud tagasi ütles Eesti rukkikuningaks tituleeritud legendaarne põllumees Hans Kruusamägi, et kui tuleb ilus vananaistesuvi, siis võivad teraviljakasvatajad keskpärase saagi isegi kuivatisse saada. Nüüd tuleb tal tunnistada, et taevaisa polnud viljakasvatajatele armuline. Ja seda kaks korda järjest: ka mullu oli saak väga halb.

Nagu oleks sellest veel vähe, et viljakoristuse algus venis kuu hilisemaks, tõi sügis kaasa kehva suusailma ja püdelad põllud. Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul on viljal nõnda kõrge niiskussisaldus, et mõnigi talunik kaalub, kas seda söödaviljakski kuivatada tasub.

„Teravilja kuivatuskulud on tavapärasest kuni kolm-neli korda suuremad. Paraku kõlbab tänavune vili suuresti ainult loomasöödaks,“ tõdeb Sõrmus. Ta lisab, et saagi võib põldudelt veel kätte saada, kuid söödavili on söögiviljast oluliselt odavam.

Sõrmuse sõnul on tänavune aasta teraviljakasvatajatele topeltraske, sest ka mullu saadi nelikümmend protsenti vähem saaki kui 2015. aastal. 

Vilja ei tasu isegi kuivatada

„Koristusaja hilinemine on vilja kvaliteeti palju halvendanud. Kui kuivatuskulud lähevad liiga suureks, siis tekib mõttekoht, kas vilja tasubki koristada ja kuivatada. Talunikel on enne vilja lõplikku valmimist tulnud osa sellest ka siloks teha“ räägib Sõrmus.

Põllumees Hans Kruusamägi nendib, et enam ei ole eriti lootust olukorra paranemisele. Osa põllumehi sai küll eelmisel nädalal vilja võtta, kuid üldiselt on pidev vihm lootusele kriipsu peale tõmmanud. „Paar päikeselist ilma ei päästa siin enam midagi. Kui vilja kuivatamiseks kulub rohkem raha, kui söödaviljast seda tagasi saab, siis pole ka kvantiteedist mingit kasu. Aga söödavilja ikka saab,“ kinnitab ta.

Rukkikuninga põldudel on veel ka märga nisu ja otra. Paraku on peale niiskuse ka üsna palju lamandumist, seda eriti kaeral. „Nüüd enam ilmaprognoose eriti ei jälgigi. Kahest päevast ei piisa läbivettinud teravilja kuivamiseks ja see ei päästa saaki. Kui läheb hästi ja vihma väga ei saja, saab vähemalt söödavilja. Pidev vihm on aga katastroof,“ tõdeb Kruusamägi.

Hernest loodetust poole vähem

Nutune on tänavu ka hernekasvatajate saak. Sõrmuse sõnul on üle Eesti hernest maas ligi 40 000 hektarit ning vihmade tõttu pole saanud saaki koristada. „Põllule võib jääda kuni pool saagist,“ nendib ta.

Ilmaoludest hoolimata on aga kartulikasvatajad tuleviku suhtes optimistlikud. Raplamaa kartulikasvataja Kalle Hamburg räägib: „Tänavu peaks kartulisaak tulema päris hea. Seda valusam on, kui kartulit põllult kätte ei saa. Kartulivõtmisega ollakse Eestis umbes poole peal. On veel lootust nii heale ilmale kui ka saagile. Samas turvasmuldadele masinaga ilmselt enam peale ei pääse. Praeguse ilmaprognoosi järgi võib nädala lõpupoole kuivem olla. Siis rassivad kartulikasvatajad ööpäevas 24 tundi järjest.“

Ta lisab, et kellel on korralik seeme ja korralikult haigusi tõrjutud, sellel on ka saagilootust. Hamburg nendib siiski, et kui kartuli põllult kätte saabki, tuleb tänavu säilitamisega probleeme. „Aga võib tõesti juhtuda, et nii mõnigi märja maa tõttu enam põllule ei saagi,“ ütleb ta.

Tänavune aasta on erakordne ka seepärast, et taliõunad murravad veel hambaid, kuid viinamarjad on enamasti valmis. Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Piia Pääso sõnul suvi õunaaedu ei soosinud ja saagid on tavapärasest väiksemad. „Taliõunad hakkavad varisema, aga valmis veel ei ole. Ent saame need panna järelvalmima. Õnneks oli soe sügis. Kui lund peale ei tule, siis on kõik korras,“ on ta optimistlik.

Jaga artiklit

98 kommentaari

K
kuidas küll  /   06:51, 12. okt 2017
30e lehma omanik sõidab ringi kahe kalli maasturiga,äsja ostis piraka uue traktori.

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis