Eesti uudised

Lauristin: populism pole probleem, vaid vastus tõelistele probleemidele (48)

Triinu Laan, 10. oktoober 2017, 14:19
Foto: Tiina Kõrtsini
Viimastel aastatel on Euroopa poliitikat mõjutanud üha suurem polariseerumine ning populistlike ja Euroopa Liidu vastaste parteide esiletõus mitmes liikmesriigis.

Tänasel arutelul Kultuurikatlas leidis Marju Lauristin, et pärast kommunistliku režiimi lagunemist valdas inimesi rõõm, et kadusid suured narratiivid, kuid nüüd tahetakse midagi narratiividele asemele ja just seda populistid pakuvad.

Samal teemal

Mõttekoja Euroopa Välissuhete nõukogu Varssavi büroo juht Piotr Buras tõdes, et enam on probleeme populismiga Euroopa Liidu kesk- ja idaosas ning tõi põhjustena välja nende riikide kommunistliku mineviku ning viimasel ajal hoogustunud pagulaskriisi. Burase sõnul ollakse Ida-Euroopas rohkem polariseeritud ja individualistlikumad kui läänes, kuna pärast kommunistliku režiimi lagunemist keskenduti tugeva majanduse, mitte tugeva ühiskonna ehitamisele. Pärast teist maailmasõda oli läänes pikk stabiliseerumisprotsess, kuid idas oli täiesti teine olukord.

„Meil oli 90ndatel neoliberaalne ümberehitus ja polnud aega ega võimalust ehitada sotsiaalse kapitali baasi; ühiskonda, mis usaldab. Pärast 25 aastat ümberkujundamist igatseme identiteeti ja kogukonda, mida meil ei olnud pikka aega. Osa ühiskonnast tunneb, et nad vajavad tugevat ankrut ning liberaalid on selles osas ebaõnnestunud, et nad ei ole kogukonnast huvitatud,” selgitas Buras.

Lauristin tõi välja, et postkommunistlike maade inimesed on vähem vastuvõtlikud helgele tulevikule suunatud mõjutustele, kuna me teame, et seda ei tule. „Tuleb defineerida, mis on tegelikud probleemid, sest populism ei ole probleem, see on vastus, mis on tõusnud tegelikest probleemidest,” sõnas Lauristin. Ta rõhutas ka, et vanad Euroopa riigid näevad uusi liikmesriike kui ähvardust. „Seda oli näha Brexitist, kus ei oldud araablaste, vaid just idaeurooplaste vastu. Puudu jääb dialoogist, kuidas ühiste väärtuste juurde jõuda.”

Georgia ülikooli dotsent Cas Mudde lisas, et Euroopa Liit peaks jõudma narratiivini, mis depolitiseeriks. „Kui inimeselele öeldakse, et ta peab millestki loobuma, siis ta tahab teada miks. Teadmine, et pole muud valikut, pole eriti inspireeriv.”

Lisaks nõustusid kõik arutelus osalenud, et enam ei ole vasak- ja parempoolsus  nii selge ning poliitikas on küsimused muutunud palju isiklikumaks kui varem. „Poliitiline lõhe globalistide ja konservatiivide vahel vormib poliitilist stseeni üha enam ja Ida-Euroopa on selles suhtes nagu laboratoorium,“ kommenteeris Piotr Buras.

48 KOMMENTAARI

j
Jaanus 11. oktoober 2017, 00:12
Marju peaks ju küll igati tark inimene olema ja aruka inimesena ei ajaks ta sihärdust jama.
Antud hetkel nüüd siis ajalehes..
Kui ta ikka on...
(loe edasi)
j
Jaanus 10. oktoober 2017, 23:55
Kulla Marju Lauristin,
Palun ära Sa rohkem seda jooki enam pruugi, see tekitab Sul palju segaseid mõtteid ja ohtrasti seosetut juttu.
Loe kõiki (48)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee