Eesti uudised

Lisatud rahandusministeeriumi kommentaar!

Riik paneb puusse: alkoholiaktsiisi laekub ligi 80 miljonit eurot vähem kui planeeritakse (231)

Toimetas Marvel Riik, 10. oktoober 2017, 12:40
SuperAlko Lätis. Robin Roots
Eesti konjunktuuriinstituut uuris alkoholiaktsiisi tõusu mõjusid Eesti alkoholiturule ning prognoosib, et järgmisel aastal laekub riigieelarvesse ligi 80 miljonit eurot vähem alkoholiaktsiisi kui rahandusministeeriumi arvutused näitavad.

„Piiriüleste ostude käivitajaks on olnud alkoholi aktsiisitõusudega kaasnenud hinnaerinevus Lätis müüdavate toodetega. Seetõttu on piirikaubandusel suur mõju aktsiisi ja käibemaksu laekumisele riigieelarvesse,“ sõnas uuringut tutvustanud konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Samal teemal

Viimastel aastatel on riik tõstnud alkoholiaktsiise suuremas ulatuses kui varasematel aastatel. Sellest tulenevalt on kange alkohol täna Eestis ligi kaks korda ning õllekohver 2,5 korda kallim kui Läti piiriäärsetes poodides.

Tekkinud piirikaubanduse tõttu jääb 2017. aastal alkoholi aktsiisimaksu laekumine konjunktuuriinstituudi hinnangul tunduvalt alla riigieelarves planeeritule. Seda vaatamata sellele, et rahandusministeerium on juba aktsiisilaekumise prognoosi korrigeerinud 38 miljonit eurot väiksemaks.

„Vaatamata aktsiisimäära tõusule on aktsiisilaekumine absoluutnumbrites jäänud madalamaks kui varasematel aastatel, võrreldes 2016. aastaga laekub 2017. aasta eelarvesse 16 protsenti vähem maksutulu,“ ütles Josing.

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ja kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Marvel Riik

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul ei mõjuta järsk ja kiires tempos tõusev alkoholiaktsiisimäär üksnes alkoholiturgu, vaid mõju laieneb ka teistesse majandusharudesse.

„Järgmisel aastal planeeritud täiendava alkoholiaktsiisitõusu kontekstis väheneb Eesti alkoholi hindade vahe Soome hindadega oluliselt, mistõttu hakkab järjest enam maksulaekumisi mõjutama ka põhjapiirilt hääbuv alkoholieksport ning see omakorda mõjutab nii turismi- kui tööstussektorit,“ lisas Palts.

„Riik soovib aktsiisitõusuga vähendada alkoholi tarbimist. Eesmärk on põhjendatud, kuid tänaseks on pigem selge, et alkoholiaktsiisi tõusu tagajärjel kannatab eeldatust oluliselt rohkem eelkõige riigieelarve, kuid tarbimine ei vähene endiselt,“ ütles Palts. Ta lisas, et uuringu tulemuste taustal võiks riik kaaluda 2018. aasta aktsiisitõusust loobumist, et stabiliseerida eelarvelaekumised ja mitte süvendada piirikaubandust.

„Pigem tuleb alkoholi tarbimise vähendamise saavutamiseks keskenduda ennetustegevustele, laste- ja noorte huvihariduse võimaluste pakkumisele, teadlikkuse suurendamisele ja sotsiaalsete hoiakute muutmisele. Vaid nii on võimalik tagada, et tarbimise vähenemine on reaalne ja püsiva mõjuga,“ rõhutas Palts.

Rahandusministeerium: korrigeerime prognoose uute andmete järgi 

Konjunktuuriinstituudi välja toodud asjaoludes rahandusministeeriumi jaoks midagi põhimõtteliselt uut pole. Maksutulu prognoosi koostamisel jälgib rahandusministeerium jooksvalt riigi saadud aktsiisitulu ning muid kättesaadavaid andmeid, sealhulgas maksu- ja tolliameti, konjunktuuriinstituudi, alkoholitootjate ning -müüjate andmeid. Korrigeerime prognoose vastavalt uuematele andmetele ja oleme arvestanud partnerite esitatud andmeid. Oleme valmis koostööks ka edaspidi.  

Prognoosime jätkuvalt riigieelarve alkoholiaktsiisi tulu 2018. aastaks 341 miljonit eurot. See arvestab nii varude kui ka tarbimiskäitumise ja piirikaubanduse muutusi. 2018. aasta alkoholiaktsiisi tulu kasv tuleb sellest, et 2017. aastal müüsid kaupmehed valdavas osas oluliselt madalama aktsiisimääraga lattu varutud alkoholi, aga 2018. aastaks on suurem osa nendest varudest otsas.

 Rahandusministeerium

Rahandusministeerium eeldab alkoholi tarbimise vähenemist. Eeldame eestlaste ja soomlaste ostude vähenemist Eestis ning eestlaste ja soomlaste ostude kasvu Lätis ning kõigi ostude kogusumma kahanemist aastatel 2018–2020. Alkoholi tarbimise vähenemine on pikaajaline trend.

Alkoholi aktsiisimäärade tõusul on rahandusministeeriumi uusima majandusprognoosi järgi 2018. aastal kokku ligikaudu 58 miljoni euro suurune positiivne eelarvemõju võrreldes 2016. aasta tasemega. Siin on arvestatud lisaks aktsiisitulu kasvule positiivse mõjuna ka käibemaksutulu suurenevatelt aktsiisisummadelt ning negatiivse mõjuna lisaks tarbimise vähenemisele ka muutusi Läti ja Soome poole piirikaubanduses.

Rahandusministeeriumi septembris avaldatud alkoholiaktsiisi tulu prognoos on muutunud võrreldes eelarves planeerituga 39 miljoni euro võrra väiksemaks. Sellest ligikaudu 26 miljonit eurot ei ole otseselt seotud piirikaubandusega, vaid tuleneb müüjate suuremast ja varasemast aktsiisikaupade varumisest aktsiisitõusu eel. Osa varumist nihkus 2016. aastasse ja vähendas 2017. aasta tulusid, nii et aktsiis tasuti nendelt varudelt möödunud aastal. Tänavu suvel kogutud suuremad lahja alkoholi varud vähendavad aktsiisitulu seoses sellega, et kõrgema määraga alkoholi müüakse selle võrra 2017. aasta jooksul vähem. Varude mõju arvestamata oleks 2017. aasta alkoholiaktsiisi tulu kasv ligi 11,5 protsenti mullusega võrreldes."

231 KOMMENTAARI

m
11. oktoober 2017, 15:58
misajast alkassid niimoodi muretsevad riigi rahakoti pärast,kindlasti siin pooled vinguvad alkohoolikud saavad ka ümbrikupalka,makske riigile korralikult makse siis saab sealt juba mitmekordselt tagasi saamata viinatulu,fu..ing pedrod
p
paparatso 11. oktoober 2017, 14:46
ärge jobud nutke jääg saamata. ma ole pensionär .käin 2 korda aastas lätis ,tagavarasi täiendamas.300pension mõelge ,millega tegelete,on andmeid ,kelle pättide tuttavad käivas lätis,ise ei julge osta.
Loe kõiki (231)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee