3
fotot
Aprillis ostis Hongkongi juveliir Chow Tai Fook oksjonil 59,6karaadise ovaalse roosa teemandi Pink Star 71,2 miljoni USA dollari eest (VidaPress)

Vääriskivide hinnaga on kursis kõik kõmuhuvilised, kes jälgivad, kui kalli sõrmuse mingi staar oma kallima sõrme pistis. Maal leidub tõeliselt krõbeda hinnaga kalliskive, kuid ka neist veelgi kallimat kraami.

Tuntuim vääriskivi on teemant. Sõltuvalt kivi värvist ja muist omadustest võib teemandigrammi hind ulatuda üle 100 000 dollari ehk 85 000 euro. Vääriskivide kuningas koosneb vaid ühest keemilisest elemendist ehk süsinikust. Kaunid kivid tekivad sügaval Maa koore all, kus valitseb kuumus ja kõrge rõhk. Teemant on tugevaim mineraal meie planeedil ja seetõttu kasutatakse seda mitte ainult ehete, vaid ka näiteks puuride valmistamiseks.

Aegade kalleim: aprillis ostis Hongkongi juveliir Chow Tai Fook oksjonil 59,6karaadise ovaalse roosa teemandi Pink Star 71,2 miljoni USA dollari eest (VidaPress)

Kõige odavama grammi painiiti saab endale lunastada umbes 9000 dollari (7600 euro) eest. Briti geoloog Arthur Pain avastas selle mineraali Birmast (praegusest Myanmarist). Hiljem on seda leitud ka Malai saarestikust Borneo saarelt. Keemiliselt koosneb painiit  kaltsiumist, tsirkooniumist, boorist, alumiiniumist ja hapnikust. Painiit on oranžikaspunast kuni pruunikaspunast värvi, selle kristallid on kuuekandilised.

Grandidieriidi grammi hind algab umbes 10 000 dollarist (8500 eurost). Ilusamad ja puhtamad kivid on veel kallimad. Magneesiumi, rauda, alumiiniumi, boori, räni ja hapnikku sisaldav kaunis hallikassinine mineraal av   astati 1902. aastal Madagaskarilt. Nime saigi see leidja, Prantsuse maadeuurija Alfred Grandidier' järgi.

Taaffeiidi grammi maksumuseks rehkendatakse umbes 20 000 dollarit (17 000 eurot). Punakates ja purpursetes toonides kive on maailma kalliskivikogudes vaid kümmekond. Need on leitud enamasti Tansaaniast. Samuti leidub üliharuldast berülliumist, magneesiumist, alumiiniumist ja hapnikust koosnevat mineraali üksikutes kohtades Sri Lankal ja Hiinas. Haruldus on saanud nime oma esmaleidja, Austria vääriskiviteadlase Richard Taaffe järgi. Kuni Taaffe uurimusteni peeti taaffeiite spinellideks. Mõlemad kivid on lillakat tooni, kuid põhjalikumad uurimused paljastasid, et need on siiski piisavalt erinevad, et neid võiks pidada kaheks eri mineraaliks.

See taaffeiit on hoiul Londoni loodusloomuuseumis (The Natural History Museum / Alamy)

Üks kallimaid ravimeid on ekulisumab, mis on müügil Solirise nime all. Gramm seda maksab umbes 14 000 dollarit (12 000 eurot) ja aastas võib kasutajal kuluda raha isegi 700 000 dollari (600 000 euro) ringis. Omadustelt on see rekombinantse DNA meetodiga valmistatud antikeha. Põhimõtteliselt on laboris valmis tehtud immuunvalk, millega saab ravida haruldasi verehaigusi. Eestis pole seda seni kasutatud.

Triitium ehk üliraske vesinik on samuti kallis kraam. Gramm seda peaks maksma 30 000 dollari (25 000 euro) ringis. See on üks vesiniku isotoopidest. Kui tavalise vesiniku aatomi tuumas on vaid üks prooton, siis üliraske vesiniku tuumas on lisaks veel kaks neutronit. Triitiumi toodab inimene tuumareaktsioonides. Looduses on ülirasket vesinikku vähe, see tekib peamiselt kõrgel atmosfääris, kus kosmosest pärit neutronid gaasimolekule pommitavad.

Kui inimene asub ise keemilisi elemente tootma, ei saa see olla odav. Kui pommitada kuuriumi heeliumi aatomituumade ehk alfaosakestega, saame kaliforniumi. Nii toodetud aine gramm võib maksta kuni 27 miljonit dollarit (23 miljonit eurot). Kaliforniumi isotoope saab kasutada tuumajaamade neutroniallikana, samuti pruugitakse neid mõnikord vähiravis. Maal seda looduses ei leidu, aga astrofüüsikute arvates võiks kaliforniumi tekkida supernoovaplahvatustes.

Kaliforniumist veelgi kallimad on endofullereenid. Nende grammihind võib ulatuda ligi 150 miljoni dollarini (130 000 euroni). Fullereenideks nimetatakse puhast süsinikku, mis moodustab suletud kihi. Fullereenide õõnsusse saab panna aatomeid ja isegi väikesi molekule. Nii saadaksegi endofullereenid. Neid tekib kõrgel temperatuuril, mis osa süsinikuvahelisi sidemeid ära lõhub, või pommitatakse fullereensüsinikku kiirete ioonidega. Samuti on keemikud välja töötanud molekulaarseks kirurgiaks kutsutava reaktsioonijada, mille abil saab samuti molekule süsinikukerasse lõksu panna.

Sir Harold Kroto sai fullereenimolekulide avastamise eest 1996. aastal Nobeli preemia (Andrew Hasson)

Lõpuks tasub nimetada üht ainet, mis nime järgi polegi nagu aine. Antiaine grammi maksumuseks hinnatakse kuni sada triljonit dollarit. Antiaine koosneb antiaatomitest, mille tuumades on prootonite asemel antiprootonid ja antineutronid ning kus tuumade ümber ringlemas on elektronide asemel positronid. Universumis pole suuremaid antiaine koguseid leitud. Küll on teada, et antiainet tekib näiteks Päikesel.

Antiainet toodab ka Šveitsi ja Prantsusmaa piiri lähistel paiknev Euroopa tuumauuringute keskuse ehk CERNi kiirendi. Antiprootoneid tekib seal siiski ülivähe. Samuti ei oska inimene tavatuid osakesi säilitada. Praegu suudavad füüsikud neid lõksu püüda vaid väga väikeste koguste kaupa.

Jaga artiklit

10 kommentaari

E
et siis  /   11:58, 10. okt 2017
Üks asjalikumaid saateid oli maailma parimast pr-ist. Täiesti mõttetu asi kiideti taevani üles ja nüüd on inimesed (eriti naisterahvad) nõus ei tea mida ära andma, et seda omada. Millest on jutt? Jah teemant. Sellest ei ole mingisugust kasu. Selle eest aga on nõus inimesed väga paljust loobuma.
H
Huvitav mis ainest on jutt.Kui üle lugeda,peab olema väga kaine!  /   19:59, 9. okt 2017
No loodame et midagi head.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis