Eesti uudised

Antslas noaga kaasõpilasi ähvardanud poiss saab tugiisiku (43)

Arvo Uustalu, 6. oktoober 2017, 18:31
<p>TUNDIDE AJAL: Noaga kaasõpilaste ähvardamine toimus tundide ajal.</p>Foto: Reigo teervalt
Ägestunud viienda klassi poiss ähvardas neljapäeval tundide ajal kaasõpilasi noaga, keegi viga ei saanud, kuid juhtum tõstatab küsimuse, kas käitumisraskustega lapsel peaks tavakoolis käies olema tugiisik?

Võru piirkonnavanem Anti Paap ütles Õhtulehele, et politsei sai Antsla koolist teate, et üks õpilastest oli kooli kaasa võtnud noa. „Nooruk ärritus õues toimunud kehalise kasvatuse tunnis, võttis välja noa ja ähvardas sõnaliselt kaasaõpilasi. Juhtunusse sekkus kohe õpetaja, misjärel viskas nooruk noa eemale põõsasse,“ räägib ta.

Lapsed ja vanemad hirmul

Paap kinnitab, et kellegi elule ja tervisele reaalset ohtu ei olnud, kuid lisab, et arusaadavalt tekitas ärritunud õpilase käes olev nuga kaasõpilastes ja koolipersonalis suurt hirmu. Juhtunu järel kohtuti koolis lapsevanematega ning otsustati, et poiss jääb ajutiselt koolitööst eemale. Järgmisel päeval kogunes ümarlaud, kuhu kuulusid politsei, omavalitsuse, lapsevanemate, tugispetsialistide ja kooli esindajad ning lepiti kokku edasised tegevused noaga vehkinud poisi ja tema pere ning teiste kooliõpilaste aitamiseks. Vajadusel tegelevad kooli personali ja lastega spetsialistid, kes aitavad juhtunuga toime tulla. Paap lisab, et nooruki probleemse käitumise allikaid on mitmeid, täpsemalt selgitavad selle põhjuseid ja määravad vajamineva teraapia vastavad eksperdid.

Osa Antsla lapsevanemaid leiab, et käitumisraskustega lapsed ei peaks käima tavakoolis, kuid samas tõdetakse, et kuskil peab ju ka õppima. „Ega meil sellistele lastele koole väga enam olegi. Tapal õpivad ikkagi juba need, keda sinna politsei saadab,“ ütleb üks lapsevanem. Tema sõnul hirmutas juhtunu lapsevanemaid, kuid samas leiab ta, et kool käitus väga korrektselt ning andis soovijatele ka põhjalikke selgitusi.

Ühe Antsla gümnaasiumi õpilase sõnul on noaga ähvardanud poiss varemgi tüli norinud, kuid nuga pole tema käes varem nähtud. „Mina temaga samas klassis ei käi, aga eks klassikaaslastel võis hirm olla suur. Minu arvates ei peaks sellised lapsed käima tavakoolis. Raske on õpilastel ja õpetajatel.“ 

Kooli tagasi juba tugiisikuga

Antslas räägitakse muu hulgas seda, et noaga vehkinud viienda klassi poiss tuli kohalikku gümnaasiumi suve hakul kinni pandud Krabi koolist. See oli aga õpilaskoduga kool, kus käis ka käitumisraskustega lapsi. Antsla vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialisti Kersti Kõrge sõnul see nõnda pole- poiss tuli Antsla gümnaasiumisse väikesest Kuldre koolist. Samuti ei ole täpne ka see, et poisil oli tugiisik. „Konkreetse poisi perel on olnud tugiisik, kuid selles koolis mitte temal endal. Kui poiss nüüd kümne päeva pärast uuesti kooli tuleb, siis juba tugiisikuga. Otsime praegu inimest, kes selleks sobib ja kes seda tööd teha soovib. Eestis koolitakse päris palju tugiisikuid, aga nende otsimine ei ole lihtne,“ tõdeb ta.

Kõrge lisab, et ei ole olemas ka ülevabariigilist tugiisikute andmebaasi. Antsla vallas on mõnel lapsel tugiisik olemas, seda siiski füüsilise puude korral. „Kui tugivõrgustik on olemas, ehk siis psühholoog, logopeed ja sotsiaalpedagoog, siis oleks lapsel ikka kõige parem käia oma kodukoha koolis,“ räägib ta. Kõrge kinnitab, et kuigi poisil praegu tugiisikut ei ole, on tugiisiku vajadust temaga seoses arutatud.

Haridusministeeriumi peaspetsialisti Jürgen Rakaselg sõnul on meie haridussüsteem  kaasav ja üldjuhul käivad erivajadustega lapsed tavakoolis. Samas ei ole see üldpõhimõte absoluutne. „Kui laps saab tavaklassis oma teadmised ja oskused kätte, siis tuleks tal seda võimaldada. Meie õpetajad on tublid ja pedagoogiameti eripära ongi elukestev õpe. Keerulisemate lastega seoses peab arendama nii oma psühholoogia- kui ka meditsiinialaseid teadmisi. Peame arvestama nii sellega, milline on hariduslike erivajadustega lapse mujale suunamise mõju temale ja tema perekonnale ja peame arvestama, milline on mõju tema kaasõpilastele,“ tõdeb ta.

Rakaselg lisab, et mingites olukordades on mõistlik kaasata  kitsama valdkonna professionaale ja tugiisikuid. Levinud arvamus, et õpetajal on veel vähem õigusi kui meil kõigil, ei vasta tema sõnul tõele. „Pedagoogidel on ka praegu hoovad, et õpilast suunata, kuid need õigused tuleb selgemalt ja konkreetsemalt välja tuua.“ 

SAIDBAR 

Kaasõpilasi on noa ja kahvliga rünnatud

2008.  oktoobris ründas toonases Tartu Karlova gümnaasiumis kuuenda klassi poiss koolikaaslast sööklast kaasa võetud noaga. 2012. oktoobris torkas ühes Viljandi koolis algklasside õpilane kaasõpilast kahvliga silma alla.

Mullu oktoobris ründas Kadrioru saksa gümnaasiumi viienda klassi õpilane noaga aga õpetajat. Nädal hiljem kutsuti Harku vallas Muraste kooli nii politsei kui ka kiirabi, sest üks esimese klassi õpilane oli õpetajale kallale läinud.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee