Maailm

ŽIRINOVSKI: Vladimir Putin jääb võimule aastani 2030 (49)

Allan Espenberg , 6. oktoober 2017, 20:00
KREMLI HIILGUSES: Laupäeval 7. oktoobril tähistab Venemaa president Vladimir Putin 65. sünnipäeva.Foto: Reuters / Scanpix
Laupäeval on Venemaa presidendi sünnipäev: Vladimir Putin saab 65aastaseks. Juba poole aasta pärast – 18. märtsil 2018. aastal toimuvad Venemaal presidendivalimised. Kuigi Putin pole seni veel ametlikult kinnitanud oma kandideerimist, usutakse, et ta laseb end tagasi valida. 

Kuna Putin pole oma tulevikueesmärke veel paljastanud, siis kubiseb Venemaa meedia presidendivalimiste lähenedes üha rohkem oletustest ja ennustustest. Küll pakutakse välja Putini võimalikke programmilisi seisukohti neljandaks ametiajaks, räägitakse Venemaa parteide suhtumisest Putini taaskandideerimisse, Putini võimalikest konkurentidest valimistel, aga ka tema järeltulijatest (juhul, kui Putin ei kandideeri) ja samuti Medvedevist, keda politoloog Stanislav Belkovski on nimetanud Putini poliitiliseks pojaks.

Samal teemal

Belkovski kinnitusel ongi just Medvedev kõige tõenäolisem uus president, kui Putin peaks kandideerimisest mingil põhjusel loobuma. “Esimene valik oleks Dmitri Medvedev, sest ta on Putini poliitpoeg, kellele on küll aeg-ajalt vaja tagumiku peale laksu lüüa, kuid ka samas stimuleerida positiivsetele tegudele. Medvedev oli ainus Venemaa poliitik ja riigitegelane, kes astus vabatahtlikult eest ära ja andis võimu tagasi oma poliitilisele isale,” rääkis Belkovski intervjuus, mis avaldati infoportaalis Charter97.

Samas on liberaaldemokraatide juht Vladimir Žirinovski absoluutselt veendunud, et Putini ajastu kestab kuni 2030. aastani. Nii teatas ta raadiojaamale Eho Moskvõ. Žirinovski sõnutsi valitseb järgmised kuus aastat (2018–2024) taas Putin, misjärel on tinglikult pukis Medvedev – samuti kuus aastat. Kui praegu on Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa, siis ka selle võim pidavat lõppema 2030. aasta paiku. Žirinovski väitel on vaja veel oodata 12 aastat ning siis võidab parlamendivalimistel mingi teine partei ja presidendiks saab keegi, kes ei kuulu Kremli praegusesse meeskonda. Kuna Putini ajastu lõpp olevat täpselt teada, siis ei hakka Žirinovski enne seda üldse tõmblema ega pingutama, vaid lubas need 12 aastat vaikselt ära oodata, et võim läheks üle rahulikult. 2030. aastal on Žirinovski aga juba 84aastane.

Kadõrov: „Kui on Putin, siis on ka Venemaa.“

Ka Tšetšeenia juht Ramzan Kadõrov võttis hiljaaegu tulevaste valimiste osas sõna, rõhutades, et Venemaal pole Putinile ühtki alternatiivi. “Meil on üks valik – Putin. Kui on Putin, siis on ka Venemaa,” teatas Kadõrov, kelle sõnutsi suudab ainult Putin juhtida ja ohjata vene rahvast, aga teiste presidendikandidaatide aeg pole veel käes. Kadõrov on varemgi Putinile ustavust väljendanud ja lubanud tema eest isegi surra, kui see vajalikuks peaks osutuma.

Samas on liikvel kuulujutud, nagu sooviks Kadõrov saada Venemaa presidendiks (väidetavalt lasi selle info käiku Putin), kuid Belkovski arvates ei saa selline jutt tõele vastata. “Arvan, et see kuuldus ei lähe täide. Kadõrov ei taha saada Vene Föderatsiooni presidendiks, tema tahab kasutada Venemaad lüpsilehmana, rahaallikana,” selgitas Belkovski, kelle sõnutsi pole Tšetšeenia liider loll, mõistes suurepäraselt, et vene rahvas ei vali tšetšeeni taustaga meest mitte kunagi riigi presidendiks.

“Kui Putin oleks tark, siis ta loobuks 2018. aasta valimistest. “Ma olen väsinud, ma lahkun,” ütleks ta ja kordaks trikki Medvedeviga,” on kirjutanud ajakirjanik Andrei Malõgin, kelle sõnutsi viiks seejärel riigipeaks tõusev Medvedev ellu palju sellist, mis lääneriikidele meeldib (poliitvangide vabastamine, Ukrainast lahkumine, Stalini needmine jne), mistõttu ka osa sanktsioone tühistataks. Kui suurem osa hädavajalikest tegudest on paari aastaga tehtud, siis Medvedev haigestub, sureb või tuleb impeachment. “Ja siis, üleni valges, astub tsirkuseareenile taas Putin,” ennustab Malõgin.

Praegu ei ähvarda Putinit ükski oht, mis on seotud valimistega, ja pole esile kerkinud ka konkurente, kes võiksid teda valimistel auti lüüa. Kõigele lisaks on Putini toetus Venemaal piisavalt suur. Kui valimised peaksid toimuma homme, siis on lubanud 66% venemaalastest anda oma hääle Putinile. Veelgi rohkem venelasi – tervelt 81% on hinnanud aga Putini tööd Venemaa presidendina heaks. Samas kui 41% Venemaa elanikest usaldavad Putinit jäägitult, siis vaid 7% teatasid küsitlusfirmale, et nemad umbusaldavad presidenti.

Ka suurem osa politolooge ja muid eksperte on kindlad, et tuleva aasta valimistel pole mingeid üllatusi oodata ja kõik jääb Venemaal endistviisi. Ainus intriig võib seisneda selles, kuidas Putin presidendiks kandideerib: kas tema kandidatuuri seab üles Ühtne Venemaa või teeb ta seda ise.

Samas oleks nagu aru saada, et Putin on valimistest tüdinenud ja heameelega kehtestaks ta üldse diktatuuri ilma igasuguste valimisteta. Putin suhtub valimistesse kui paratamatusesse, mis tuleb lihtsalt ära kannatada. Eks see võis ka olla üks põhjustest, miks Putin pikendas presidendi ametiaega neljalt aastalt kuuele, sest nüüd peab ta valimistega tegelema harvemini.

KREMLI HIILGUSES: Laupäeval 7. oktoobril tähistab Venemaa president Vladimir Putin 65. sünnipäeva.Foto: Scanpix

Kuna täna on ikkagi Putini sünnipäev, siis on igati kohane rääkida ka kingitustest. Igal sünnipäeval saab Venemaa president oma riigi kodanikelt ja poliitikutelt, aga ka välismaa riigijuhtidelt hulgaliselt kingitusi. Neid on kokku olnud arvatavasti juba tuhandeid, sest on ju Putin veetnud Venemaa eesotsas tervelt 17 aastat. Seejuures on mõni kingitus teistest mõnevõrra omapärasem.

Kui riigiametnikeni jõudis info, et uus president on loomasõber ja käib ratsutamas, siis hakati talle üksteise võidu kinkima araabia ratsahobuseid. Esimese hobuse sai Putin juba 2000. aastal, kui Orjoli oblasti tollane kuberner Jegor Strojev kinkis alle Orlovi traavli. Aasta hiljem sai Putin Baškortostani presidendilt Murtaza Rahhimovilt ahhal-tekiini tõugu täku Nagari. 2002. aastal kinkis Jordaania kuningas Abd Allah II talle koguni kolm hobust – Ibn Marufa, Hakimi ja Aizisi, kes maksid ühtekokku 2,5 miljonit dollarit. Kõrgõzstanist jõudis Putinini telder Gülsara, Türkmenistanist aga ahhal-tekiini tõugu täkk.

Kõige tuntum hobune Putini kollektsioonis on aga minihobune Vadik, mis kuulub maailma kõige väiksemate ponide, falabellade hulka. Selle hobu kinkis Putinile 2005. aastal Tatarstani vabariigi tollane president Mintimer Šaimijev.

Peale hobuste on Putinile kingitud sünnipäevaks teisigi loomi. Endine eriolukordade minister ja praegune kaitseminister Sergei Šoigu kinkis 2000. aastal Putinile emase labradori kutsika, kellele pandi nimeks Connie ehk Konni (elas 1999–2014). See koer sai kuulsaks üle Venemaa ja ta oli ka Putini esimene avalikkusele tuntud lemmikloom.

Bulgaaria peaminister Bojko Borisov kinkis 2010. aastal Putinile bulgaaria lambakoera kutsika. Jaapani Akita prefektuuri kuberner saatis 2011. aastal presidendile aga akita inu tõugu kutsika.

Üks originaalsemaid kingitusi jõudis Putinini 2008. aastal, kui presidendile toodi kast kahekuuse ussuuri tiigrikutsikaga.

Putin koos talle 56. sünnipäevaks kingitud tiigriga.Foto: AP/Scanpix

Moldova president Vladimir Voronin kinkis 2002. aastal Putinile krokodilli. Tegu polnud küll elusa röövloomaga, vaid kõigest kristallist loomakujuga.

Kõige rohkem elevust tekitanud kingitus pärineb 2011. aastast, kui Moskva ülikooli ajakirjandusteaduskonna üliõpilasneiud koostasid presidendi sünnipäevaks kalendri endi erootiliste fotodega. Piltide allkirjad olid kohati kahemõttelised: “Vladimir Vladimirovitš, metsad on kustutatud, aga mina põlen edasi!“, „Vladimir Vladimirovitš, kas võtate mind teiseks piloodiks?“, „Vladimir Vladimirovitš, aastatega muutute te üha paremaks!“, „Vladimir Vladimirovitš, ma armastan teid!“ jne. Kremlis võeti tudengite erootikakingitus vastu suure umbusu ja kahtlusega, kuna seda peeti provokatsiooniks.

Leht üliõpilaste koostatud erootilisest kalendrist.Foto: ITAR-TASS/Scanpix

Omamoodi kingitused on olnud ka iga aasta välja antavad kalendrid, mis on pungil täis Putini pilte, eri positsioonides ja olukordades. Muide, eelmisel aastal ilmavalgust näinud kunstnik Andrei Budajevi kalendris “Peredvižnikud“ on kujutatud kahel plakatil ka Eesti presidenti Toomas Hendrik Ilvest: ühel pildil jälgib Ilves kaardimängu ja teisele on ta sattunud sinimustvalge mütsiga.

Tšetšeenia pealinna Groznõi peaväljakul on 60 000 inimest võtnud üksteisel käest kinni ja laulnud Putini sünnipäeva auks Venemaa riigihümni (2006). Üheksa aastat hiljem aga laotati Groznõi staadionil laiali jalgpalliväljaku suurune plakat (105 x 68 meetrit), millele oli joonistatud suur Putini portree ja juurde kirjutatud tekst „kõige parem president“.

Veel on Putinile kingitud raamatuid, juveelitooteid, muusikateoseid ja laule, mudellennukeid ja -autosid, viina ja muud alkoholi, ikoone, maale, mõõku, jalgpalle, hokilitreid, pille, spinningukomplekte, mööblit, rõivaid jne. Putini auks on küpsetatud ka hiiglasuuri torte ja maailma linnades on tänavakunstnikud vorpinud grafiteid, millel on Putinit kujutatud rahusobitajana.

Mõned mullused kingitused

Juveelikompanii Caviar laskis välja kullast nutitelefonid Supremo Putin Damascus, millele oli joonistatud Putini bareljeef ja graveeritud tema tsitaat: „Me võtame kõik väljakutsed vastu! Töötame Venemaa hüvanguks!“

7. oktoobril 2016 paisati Venemaal müüki raamat „Peaosas. Putin nüüdisaegses kultuuris“, milles räägiti Putini mõjust nii Venemaa kui ka kogu maailma kultuurile.

Peterburi kunstnik Aleksei Sergijenko avas näituse oma maalidest, millel oli kujutatud Putinit väljendamas erinevaid emotsioone – viha, raevu, rõõmu, armastust.

Kirgiisi kunstnik Azamat Džanalijev tegi Venemaa presidendist suure (2,5 m x 1,25 m) portree, mille loomisel kasutas ta naelu ja villaseid niite.

19aastane hobiastronoom Filipp Romanov tegi Putinile eriti ainulaadse ja ootamatu kingituse. Ta avastas muutliku tähe Kalade tähtkujus ja otsustas selle kinkida Putinile.

450-liikmeline riigiduuma kinkis Putinile 450 roosiõit. Meedias märgiti hiljem, et riigiduuma häbistas end täielikult, sest 450 on paarisarv ja paarisarv lilli on venelastel kombeks viia surnud inimeste haudadele.

Moskva ühele sillale tekkis 7. oktoobril suur vene- ja araabiakeelne plakat „Putin, täname rahu eest!“

Ukrainast saabus Putinile õnnesoovideks hulgaliselt omapäraseid netipostitusi, milles kirjutati: “Jätke selle jätise nägu meelde!”, “Kõnge ära, piider!” ja „Mida võiks soovida sünnipäevaks mõrtsukale, pedofiilile ja vargale? Et ta saaks oma kuritegude eest karistatud vastavalt teenetele.“

Kingitustes võib peituda surm

Suuremat osa Putinile tehtud kingitustest säilitatakse presidendiraamatukogus. Seaduse järgi kuuluvad kõik Venemaa presidendile tehtud kingitused riigile. Väga kallid ja hinnalised kingitused sageli Putinini ei jõuagi, sest selliseid kingitusi peetakse ebaeetilisteks, kuna neid võidakse pidada altkäemaksuks.

Väikseid suveniire ja veel vähem pensionäride kootud sokke või salle Putin tavaliselt vastu ei võta või ei anta neid talle üle. Juba nõukogude ajast on teada, et võõrastelt inimestelt saadud pisiasjades võib peituda suur oht. „Esemed võivad olla mingi ohtliku ainega töödeldud, nad võivad sisaldada energeetilist laengut või muid hädaohte, kuni üleloomulike nähtusteni välja,“ selgitas julgeoleku erukindral Boriss Ratnikov.

Vähetuntud fakte Putinist

Kuna Vladimir Putin varjab oma eraelu nii palju kui võimalik, siis peab suurema töö selles osas ära tegema meedia. Aeg-ajalt leiavadki väljaanded selliseid fakte Putini elust, millest teatakse vähe või mis pole varem üldse avalikkuseni jõudnud.  Allpool mõned huvitavamad faktid.

Nooruses elas Putin Leningradis kolmele perekonnale mõeldud ühiskorteris. Ta on meenutanud, et siiamaani mäletab ta hiiglaslikke rotte, kes elutsesid trepikojas.

Putini vanaisa töötas peakokana Lenini juures. Paar korda olevat ta toitu valmistanud ka Stalinile.

Palju aastaid on Putin kogunud geograafilisi kaarte ja tuntud inimeste nägudega postmarke.

Koostöö ajal Anatoli Sobtšakiga kandis Putin samal ajal pintsakut ja Adidase spordidressi.

Putinile meeldivad spiooniromaanid. Kord ta isegi ütles: “Mind hämmastab kõige enam see, kuidas üks inimene võib saavutada rohkem kui suured armeed.”

Juba alates lapsepõlvest on Putin tundnud suurt huvi nõukogude mängufilmide vastu, mis rääkisid luurajate elust. Arvatavasti nende filmide mõjul siirduski ta hiljem tööle luureorganitesse.

Putinil on ka palju saladusi, millest kõige suurem on seotud tema tütardega, kellest on põhimõtteliselt teada vaid kaks asja: Jekaterina ja Maria elavad Venemaal ning ei tegele poliitikaga. Teada on ka, et kõrgkoolis õppisid mõlemad valenimede all.

Eesti juhtide kuus kohtumist Putiniga

31. mai 2003 – Arnold Rüütel kohtus Vladimir Putiniga Peterburis Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise ajal, kui tähistati ka Peterburi 300. aastapäeva. Seejuures kohtusid riigipead omavahel mitteametlikus õhkkonnas kahel korral. Esimene kohtumine Iisaku katedraalis kestis umbes 15 minutit ja oli pühendatud üldisematele teemadele, sealhulgas Peterburi arengule, kultuurile ja ajaloole. Teine kohtumine kestis 6–7 minutit ja toimus pärast õhtusööki laeval Silver Whisper. Sellel kohtumisel oli põhiteemaks Eesti-Venemaa majandussuhted. “Usun, et neis kohtumistes väljendus mõlema hea tahe. Leppisime president Putiniga kokku, et hoiame edaspidi tihedat kontakti,” rääkis Rüütel tollal.

25. september 2003 – Arnold Rüütel kohtus Putiniga põgusalt New Yorgis ÜRO Peaassamblee 58. istungjärgu raames. Riigipead arutasid võimalusi arendada Eesti ja Venemaa vahelisi majandus- ja kultuurisuhteid, samuti räägiti vajadusest võidelda koos terrorismi ja aidsi vastu.

20. jaanuar 2005 – Arnold Rüütel kohtus Putiniga Moskvas. Sellest jutuajamisest võttis osa ka Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II. Riigipead arutasid umbes kahe tunni jooksul Eesti ja Venemaa kahepoolsete majandussuhete arendamist, pöörates erilist tähelepanu piiriülesele koostööle. Iseloomustades Eesti ja Venemaa suhetes uusi võimalusi avanud kohtumist, nimetas Rüütel seda tulemusrikkaks. „Mõlemal poolel oli tahe sügavamaks teineteisemõistmiseks,“ sõnas president Rüütel, kes kutsus Putinit ka Eestisse külla.

25. aprill 2007 – Toomas Hendrik Ilves kohtus Putiniga Venemaa presidendi Boriss Jeltsini matustel. Kohtumine toimus Moskvas Kremlis, kus peeti peiesid ja selle vestluse tunnistajaks oli Jeltsini lesk Naina Jeltsina. Ilves teatas Putinile, et ta on ükskõik millal ja ükskõik kus nõus temaga kohtuma ning vestlema ükskõik millistel teemadel.

Vladimir Putin tervitamas 2010. aasta 9. mail Moskvas võiduparaadil Tooma Hendrik Ilvest.Foto: Raigo Pajula, Postimees

9. mai 2010 – Toomas Hendrik Ilves kohtus Putiniga Teise maailmasõja lõppemise 65. aastapäeva pidustustel Moskvas pärast paraadi.

20. oktoobril 2006 – Soomes Lahtis toimunud Euroopa Liidu mitteametliku tippkohtumise ajal kohtus Putiniga peaminister Andrus Ansip. Kuigi ajakirjanduses räägiti, et kohtumine oli isiklik, lükkas Eesti valitsuse pressiesindaja selle info ümber, teatades, et Ansip kohtus Putiniga ainult suure tippkohtumise raames, eraldi kohtumist Venemaa presidendiga ei toimunud. Veel sattus Ansip lähestikku Putiniga 7. veebruaril 2014, kui mõlemad mehed istusid vipiloožis Sotši olümpiamängude avatseremoonia ajal.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee