Sõna reserveerima tuleb ladina keelest (reservare ’hoidma, säilitama’) ja broneerima vene keelest (бронировать). Ladina tüve on eesti keeles kasutatud kauem kui vene tüve: reserveerima, reserveerimine ja reserveeritud koos rööpvõimalustega reservima, reservimine, reservitud on juba 1930. a „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu“ II köites. Tegusõna tähendus ’ette valmis tellima e varuma (nt piletit, istekohta), varuna säilitama, tallel hoidma; juristikas: talletama’ on seal esitatud lühema, eeri-liiteta vormi juures, mis tähendab, et sõnastiku koostaja on eelistanud lühemat vormi. Hilisematest ÕSidest lühemat vormi ei leia.
Sõna broneerima ilmub eesti sõnastikku esimest korda 1948. a „Suure õigekeelsus-sõnaraamatu“ 1. vihikus (sõnastik ise jäi uue materjali nappuse tõttu pooleli), tähenduseks ’turvama (kindlustama, soomustama)’. Vene sõna бронировать algne tähendus ongi ’soomustama’, nagu selgub 1975. a Peeter Arumaa, Boriss Pravdini ja Johannes Voldemar Veski vene-eesti sõnaraamatust. Sama kakskeelne sõnastik annab sõna броня tähendustega ’raud- ehk soomusrüü, soomuskate’ ja ka – NB! märgendiga neol. ehk uudiskeelend – ’riiklik keeld kasutada mõnd üldist tarbeasja v -ainet, et kindlustada riiklikkude ettevõtete tarviduste rahuldamist; riikliku keelu all olevate asjade kasu(s)tamisõigus’. Samast allikast selgub veel, et tähenduses ’endale midagi kindlustama’ (samuti uudiskeelendi märgendiga) sobib kasutada sõna забронировать. 1984. a ilmunud Helle Leemetsa ja Henn Saari toimetatud vene-eesti sõnaraamatu I köite järgi tähendab бронировать ’kinni panema, broneerima’ (nt бронировать билеты on ’pileteid (kellelegi, kellegi jaoks) kinnistama v kinni panema’), aga ka ’soomustama’. Need tähendused on antud eri artiklites, aga esimesel kohal on just tõlked kinni panema, broneerima.
Olgu lõpetuseks meenutatud, et lühendatud kujud bronnima ja bronn kuuluvad argi-, mitte kirjakeelde. Sama kehtib ka inglise keelest laenatud sõna bukkima ~ buukima ~ bookima kohta (ingl book up).
Argo Mund