(Tatjana Iljina)

President Kersti Kaljulaidi esimene ametiaasta on olnud kindlasti edukas. Tema ametiaeg algas suurte ootustega. Osad neist ootustest olid seotud sellega, kes ta on (Euroopa kogemusega, uuest põlvkonnast, esimene naispresident) ning osad sellega, mida me ootame oma riigi presidendilt laiemalt – ühiskonna liitmine, tulevikuvaade, Eesti suuremaks tegemine.

Presidendi tööd või pärandit saab vaadata eelkõige tagantjärgi ning praegu on president Kaljulaidi ametiaeg alles algusjärgus. Riigikogu ees ametisse astumise puhul peetud kõnes iseloomustas Kaljulaid oma eelkäijaid nii, nagu ka meie ühiskond on harjunud neid enamasti nägema. Lennart Meri viis Eesti läände, Arnold Rüütel tõi Euroopa inimesteni ning Toomas Hendrik Ilves saatis Eesti küberilma.

Kaljulaidi esimest ametiaastat kirjeldades võib välja tuua palju positiivset. Mul on siiralt hea meel, et ta on üheks oma südameasjaks võtnud ühiskondliku õigluse küsimuse. Enesekindla, õiglase, toetava keskkonna ja sidusa ühiskonna teemad on leidnud mainimist paljudes tema kõnedes. Eesti väärib tugevat, selgete seisukohtadega ja ühiskonnas laia kandepinda omavat presidenti, kes suudab pidada dialoogi kõigi poliitiliste jõududega. Kui vaja, siis peab ta osutama ka probleemidele ja nõrkustele.

Hindan väga oluliseks, et president on mitmetes oma kõnedes juhtinud tähelepanu perevägivalla valusale küsimusele. See on küsimus meie turvalistest kodudest, meie lähedaste toest, märkamisest, hoolimisest ning sekkumisest. Me kõik peame ühiselt pingutama, et meil oleks vähem kurjust ja Eesti hing oleks tervem.

Aktiivse välissuhtluse ja Eesti seniste tugevuste tutvustamise kõrval on Kaljulaid pidanud presidendina oluliseks suhelda ka Eesti elanikega ja kuulata nende arvamust. Ta on ametis oldud aasta jooksul külastanud kõiki Eesti maakondi ning ma usun, et see kontakt jääb püsima ka tema tulevastes tegemistes. Just kohtumised eestimaalastega on need, mis annavad igale riigijuhile vajalikku jõudu ja ideid, et oma tööd iga päev paremini teha.

Lõpetuseks meenutan veel Kaljulaidi ametisse astumisel peetud kõnet: „President peab olema seal, kus on raske. President peab toetama oma sõna jõu ja ameti väärikusega neid, kes võiksid muidu kõrvale jääda. Presidendi töö on meenutada, et eetiline riik peab pakkuma tugevatele võimalusi ja olema nõrkadele toeks“. Ma usun, et just sellest mõttest saame me aimu, kuidas iseloomustame aastate pärast president Kaljulaidi ametiaega.

Jaga artiklit

7 kommentaari

K
Kassanäe,mis kole sõimulaviin äkki -  /   23:00, 6. okt 2017
kuid asjatult,seltsimehed härrased,Jüri Ratas on just selline
peaminister,keda Eesti vajab,sest ta suudab juhtida kõike
stabiilselt olukorras,kus alles saamas kõigest kõntsast lahti.
Müüs maha - kellele,mida?Aga ise vastasite referendumil,et
soovite olla EU-s.
E
epic epic epic fail  /   17:33, 6. okt 2017
libe libe libe sell

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis