Eesti uudised

Kaunite kunstide kool saab naabriks riigigümnaasiumi

EURORAHA PÄÄSTAB: kolme aasta pärast on Tallinna muusika- ja balletikoolil uus maja (12)

Asso Ladva, 6. oktoober 2017 11:05
KALLIS MAJA: Selline peaks hakkama muusikakoolide uus hoone välja nägema Pärnu maantee poolt vaadates.Foto: Haridus- ja Teadusministeerium
„Loodetavasti asi enam seisma ei jää ja kolme aasta pärast on maja valmis,“ ütleb Tallinna Muusikakeskkooli direktor Timo Steiner taas käivitunud muusika- ja balletikooli uue maja ehituse kohta, mida on lubatud juba vaat et paarkümmend aastat.

Kolme aasta pärast peaks Tallinnas õnnepalee ja polütehnikumi vahel tühjalt seisva ühiselamu kohale kerkima moodne koolilinnak, kus ühendatud Tallinna Muusikakeskkool, Georg Otsa nimelise muusikakool ja Tallinna Balletikool õpetavad andekatele noortele muusikat ja tantsu. Samale krundile kerkib 750 õpilasele mõeldud Tallinna riigigümnaasium. Just riigigümnaasiumi ehituseks eraldatav euroraha sai selleks trossiks, mis kaua vindunud plaani kännu tagant lahti tõmbas.

„Riik on ehituseks eraldanud vahendid muusikakoolide ehituseks, riigigümnaasiumi rajamiseks saame kasutada Euroopa Liidu struktuurivahendeid,“ kinnitab haridusministeeriumi kantsler Tea Varrak, et lähemal ajal peaks ehitus algama.

Mitu kooli kokku

Kantsleri sõnul annab kahe kooli ühele territooriumile paigutamine lisaks majanduslikule mõttekusele ka sisulisi eeliseid. Ehkki muusikakooli üldainete õpetamine jääb riigigümnaasiumist eraldi, siis loob see eeldused paljudeks variantideks.

„Viimasel kohtumisel muusikakeskkooli rahvaga tõusis üks üldainete õpetaja püsti ja küsis, kas tema tohiks ka gümnaasiumis õpetada,“ räägib Varrak. „Väiksemate koolide puhul on sageli probleemiks õpetajate väike koormus ja korraliku sissetuleku teenimiseks peavad nad töötama eri koolides. Naaberkoolid saavad aga kokkuleppeid sõlmida ja õpetajaid vastastikku kasutada.“

„Kindlasti saab kasutada hea eeskujuna Tartu Poska gümnaasiumi ja Elleri kooli kogemust, kus samaaegselt nii üldharidus- kui ka muusikakoolis õppivad noored on koondatud ühte klassi,“ toob Varrak näite tekkivatest võimalustest. „Poska ja Elleri kooli koostööst rääkisin ma ka kohtumisel muusikakeskkoolis.“

Suurema arvu ruumide olemasolu annab mõlemale koolile võimalusi tegutseda paindlikumalt. Nii on muusikutel võimalik riigigümnaasiumide tubasid vajadusel kasutada harjutusruumidena, gümnasistid omakorda saavad oma õppetööd toimetada muusikakooli poolel, sest rajatava riigigümnaasium orienteerub kultuurisuunale – muusika, tants, kultuuriürituste korraldamine.

Tuleb kallis maja

Aprillis kirjutas valitsus eelarvestrateegiasse sisse 33 miljonit eurot (koos käibemaksuga 41 miljonit) muusika- ja balletikooli ehituse tarbeks. Sellesse ei ole veel arvestatud sisustust. Milline tuleb kogu kompleksi lõplik maksumus, seda Varrak öelda ei oska.

„Lõplikku maksumust ei oska enne riigihanke lõppu öelda,“ sõnab Varrak. „Praegu on ehitushinnad kahjuks kõrged ja ehitajad oskavad hinda küsida.“

Hinnast sõltub, kas kõik kavandatu õnnestub teoks teha. Mõned aastad tagasi, mil ühinevate koolidega pandi paika tulevase õppehoone ruumijaotus, siis koolijuhtide meelehärmiks kärbiti hoone mahtu pea kolmandiku võrra.

„Me käisime selles mõttes joone all ära, kus meile tundus, et uues majas ei ole meil piisavalt ruumi,“ tunneb Steiner projekti taaskäivitamise üle rõõmu. „Viimaks saab täidetud kogu ettevõtmise lähtekoht – muusikakeskkool kesklinnas, kus lähedal kontserdisaalid ja muusikaakadeemia.“

„Ujula on kahe rajaga ja 25meetrine, seda saavad balletitantsijad ja miks mitte ka muusikud kasutada lihaste lõdvestamiseks,“ selgitab Varrak ehituse reanimeerimise käigus naasnud ujula vajalikkust. „Kolme kooli ühisesse kasutusse jääb ka Tallinna Polütehnikumi võimla.“

Kogu kvartali projekteeris Austria arhitekt Thomas Pucher, kes võitis muusika- ja balletikooli uue hoone arhitektuurivõistluse – see leidis aset juba viis aastat tagasi. Eestiga on mehel seos olemas, Tartus Emajõe ääres Siili tänaval seisavad selle mehe projekteeritud kortermajad.

Märtsis ütles haridusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis, et Tallinna linnale saadetakse kokkuleppe projekt riigigümnaasiumide rajamise kohta ja allkirjastamiseni peaks jõutama lähinädalatel. Pool aastat hiljem ütleb Varrak, et kokkulepe Tallinnaga on sisuliselt valmis ja allkirjastatakse lähemal ajal. Tallinna haridusamet vastab lakooniliselt, et linn on ministeeriumi plaanidega kursis.

Olematu kooli pikk ajalugu

  • 2003 – Rävala puiesteele muusikaakadeemia naabrusesse kavandatava kolme kooli ühise õppehoone arhitektuurivõistluse võidavad arhitektid Andres Siim ja Kristel Ausing. Koolide kui asutuste liitmisest veel ei räägita.
  • 2004 – Haridusministeerium otsustab liita Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise muusikakooli ja Tallinna Balletikooli. Asutuste liitmine peaks teoks saama koos uue õppehoone valmimisega.
  • 2006 – Tallinna linn, Tallinna Ülikool ja haridusministeerium sõlmivad kokkuleppe, et ülikool annab laguneva ühiselamu aadressil Pärnu maantee 59 riigile, vastutasuks annab linn ülikoolile krundi Kotka tänaval. Pärnu maanteele ühiselamu kohale ehitatakse muusikakoolide õppehoone, valmimisaeg 2010. aasta sügis.
  • 2011 – Muusikakoolide uue õppehoone arhitektuurivõistluse võidab Austria arhtekti Thomas Pucheri büroo.
  • 2012 – Kavandatava hoone ruumiprogrammi kärbitakse pea kolmandiku võrra, Otsa kooli toonane direktor Aarne Saluveer ütleb, et sellisel kujul kaotab uus maja oma mõtte.
  • 2015 – Haridusministeerium teatab, et uue koolimaja valmimine lükkub veel nelja aasta võrra edasi.
  • 2016 – Taavi Rõivase valitsus lülitab Tallinna muusika- ja balletikooli ehitus riiklikult tähtsate kinnisvarainvesteeringute nimekirja.
  • 2017 – haridusministeerium otsustab muusika- ja balletikooliga samale krundile rajada veel riigigümnaasiumi, mille ehituseks saab kasutada Euroopa Liidu raha. Jüri Ratase valitsus kirjutab eelarvestrateegiasse uue koolihoone ehituse – 41 miljonit eurot koos käibemaksuga aastatel 2018-2019.
  • 2020 – Tallinna Muusika- ja Balletikool ning Tallinna riigigümnaasium alustavad Pärnu maantee äärde ehitatud uues kompleksis?

Mis on Tallinna muusika- ja balletikool?

Tosin aastat tagasi otsustas haridusministeerium, et kaugemas või lähemas tulevikus saavad Tallinna Muusikakeskkool, Georg Otsa nimelise muusikakool ja Tallinna Balletikool üheks õppeasutuseks. Liitmise ajendiks ja ajaliseks algpunktiks pidi saama kolme kooli ühine uus maja.

Vaatamata pikale adra seadmisele ei ole ühendkoolil veel õiget nime. Töövariantidena on kasutusel kaunite kunstide kool, Tallinna muusika- ja balletikool, kõnekeeles ka kolm kaunitari. Haridusministeeriumi teatel on kavas liitkooli reaalsuseks saamisel kavas korraldada võistlus sobivam nime leidmiseks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee