Peapiiskop Urmas Viilma kinnitas sotsiaalmeedias, et Risti koguduse õpetaja Annika Laats ei väljendanud kooseluseaduse küsimuses luterliku kiriku seisukohta. Mida arvab maarahvas? Kas kirik peaks mehe ja mehe või naise ja naise püha liitu õnnistama?

Vabameelsus ei sobi meile?

Tartumaal Lähte alevikus elava Jüri arvates ei peaks eestlased kõiges lääneriike matkima.

„Kui seal kuskil pannakse samasoolisi inimesi altari ees paari, siis las panevad. Aga meie väikesele rahvale võib selline vabameelsus kurvalt lõppeda. On igati mõistetav, kui homoseksuaalid näiteks laulavad kirikukooris, aga kuskil on piir. Ja see piir on laulatusel. Meie inimestel on ikkagi kristlik maailmavaade, ka siis, kui me kirikus ei käi. Aga mina käin ja ma ei taha, et kirikus laulatatakse omavahel mehi ja mehi või naisi ja naisi. Ma arvan, et need inimesed ei ole õnnelikud ei õnnistatuna ega ilma,“ tõdeb ta.

Samuti Lähtel elav Janis nendib, et üldse on kummaline, et omavalitsusvalimiste eel räägitakse homoseksuaalsusest, selle asemel et arutleda regionaalpoliitika, koolide ja sildade üle.

„See on ühiskonna küsimus, mitte poliitilise mängu küsimus. Loodan, et poliitikud rahvale häälte pärast selles küsimuses selga ei pööra. Oleme ikkagi kristlik rahvas ja kristlikud tõekspidamised ühendavad meid,“ on ta kindel.

Kõrvekülas elav Veiko ütleb samuti, et ehk on paljudel meist meelest läinud, et oleme ristirahvas, aga selliste otsuste tegemisel peaksime siiski ühinema.

„Mina sellist asja ei poolda. Seadustega on meil kõik inimesed kaitstud, nii moslemid kui ka kristlased, nii mehed kui ka naised. Aga see on ikka patt, kui kirikus jumala palge ees lähevad paari kaks meest või kaks naist. Tundub imelik. Tehku seda, aga mitte kirikus,“ leiab ta.

Las laulatavad, oma asi

Tartumaal Vasula alevikus elav Elev on homoseksuaalsete paaride õnnistamise suhtes teisel arvamusel.

„Oma asi, kas on geid või mitte. Mind see ei häiri. Ja nii kaua kui mina ise ei pea kirikus nõnda paari minema, on kõik korras. Elame nüüdisajal ja nüüdisaegses riigis. Las laulatavad ja elagu, nagu tahavad,“ leiab ta.

Tema alevikukaaslane Eduard on aga vana kooli mees, kes leiab, et oleme juba praegu liiga kaugele läinud.

„Kuskil peab piir olema. Mis siis üldse mehe ja naise püha liidu mõte on? Ka praegu on ju omasooliste paaride kõik õigused kaitstud. Kas või kaks täiesti võõrast meest võivad minna notari juurde ja korteri kahepeale osta, kui soovivad. Selleks ei pea abielluma. Ja keegi ei keela neil ka kirikus palvetada,“ tõdeb ta.

Lähtel elav Gerli on noor ja tänapäevane naine, kuid temagi arvates peaksid kirikus õnnistuse saama ikkagi vaid mees ja naine.

„Kaudselt nõrgestab see ka meie väikest rahvast. Niigi abiellutakse üha vähem. Aga pere, kus on isa ja ema, on meie rahva alus. Kirikus laulatamata jätmine ei tähenda seda, et homoseksuaalseid inimesi diskrimineeritakse. Aga midagi peab jääma ka pühaks,“ nendib ta.

Peapiiskop Viilma tõdes oma postituses, et kuni samasooliste kooselu seadustamisega käib kaasas abielu mõiste hägustamine ja ümberdefineerimine, ei saa kooseluseadusega nõus olla ning rakendussätteid vastu võtta.

Samas lisab ta, et kirikusse on oodatud kõik.

„Jumal armastab meid kõiki. Jeesuse armastusekäsk on ülemuslik, kuid sellest hoolimata ei õigustanud Jeesus pattu ega kiitnud patust eluviisi heaks,“ kinnitab peapiiskop.