(Alar Truu)

Kooseluseaduse tühistamise küsimuse tõstatamine vahetult valimiste eel paljastas erimeelsuse seal, kus seda ehk kõige vähem oodata võis: kirikus. EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi sõnavõtuga ERRi saate „Suud puhtaks“ raames võib nõustuda või mitte, kuid selge on, et kooseluseadust toetavate väljaütlemistega kiriku ametlike seisukohtade vastu minek nõudis julgust.

Paraku tuleb järgnevast tõdeda, et ükski heategu – dogmade kahtluse alla panek on alati positiivne olenemata tulemusest – ei jää karistuseta. Millised tagajärjed Laatsi sõnavõtul on, seda peab otsustama järgmisel kuul kogunev kirikuvalitsus. Sellest oleneb, kui tõsiselt saab võtta EELK peapiiskopi Urmas Viilma väidet, et kirik püüab alati erinevaid seisukohti enese sisse ära mahutada ja on sellest pigem võitnud. Miks on sellegipoolest õhus kahtlused, et Laatsi sõnavõtt võib talle töökoha maksma minna, sellest annab aimu pretsedent, kus geikristlaste kogu asutaja tagandati vaimuliku ametist. Kirikul on võimalus näidata, kas seitsme aastaga on astutud suur samm demokraatlikuma ja kaasavama kogukonna poole.

Teisalt võib kirikukaugematele inimestele, kes Laatsi arvamusavaldust kuulama juhtusid, arusaamatukski jääda, millest üldse selline tüli. Lugejaile meenutuseks: Laats sõnas: „Kui ma mõtlesin sellele, milliseid inimesi on Jeesus kõrvale tõrjunud – sest minu jaoks on jumal saanud inimeseks Jeesusest –, siis ta on tauninud ainult neid, kes peavad ennast teistest paremaks, normaalseks ja õigeks. Ja neile, kes on teistsugused ja ühiskonna poolt kehvaks peetud, on ta sirutanud käe.“ Seepeale kirjutas peapiiskop Viilma: „Kiriku seisukoht on endiselt, et homoseksuaalne praktika, nagu ka heteroseksuaalsed abieluvälised seksuaalsuhted on Jumala tahte vastased, mistõttu on tegemist patuga.“

Miks nad seda teevad, on küllalt lihtne vastata EKRE puhul: ees on kohalikud valimised. Raskem Eesti luterliku kiriku ja peapiiskopi puhul, kes omasid avalikult nuheldes on tõstatanud küsimuse, kas niimoodi ei käituta mitte silmakirjalikult.

Jaga artiklit

37 kommentaari

N
nonoh  /   07:58, 9. okt 2017
On ikka kaks eri asja - registreeritud abielu, mida tunnistab nii riik kui kirik. Ja kooselu, mille inimesed valivad, kas mees ja naine, mees ja mees, naine ja mees, naine ja ..., mees ja ... .
Neid ei saa ühte patta panna Kooselu? On selleks vajalik seadus, tegelikult seadus kõikvõimalike koosluste kohta.
Kooselu seaduse asemel tuleks välja töötada jutiidilised sätted - kuidas jagada rahalised , materiaalsed väärtused ja lapsed, kui koos ei elata enam.
Milleks kogu see lärm kooseluseaduse üle. Kas kellelgi on jaoks probleem, kes kellega koos elab? Kui sellest nii palju ei lobisetaks, jääks ära see vihkamise jutt, kui asjaosalised oskavad inimese moodi käituda.
Võiksin ju elada ka koos oma kassiga ja lahkuminekul kindlustada talle pension , kasupere.
E
eiole  /   13:51, 8. okt 2017
mingit vajadust kaitsta homosid ega lesbisid. Laats peaks asuma hoopis enamikku inimesi ja eriti lapsi kaitsma pealetungiva homopropaganda eest. Kui homod poleks asunud pealetungile ja endale mingeid eriõigusi nõudma, poleks ühiskonnas mingit lõhestumist ega vaidlusi. Elagu oma magamistoas nagu varemgi ja varanduslikke suhteid reguleerigu notari juures. Hoopis meie tavainimesed peavad kaitsma abielu staatust ja riigi jätkusuutlikkust.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis