Pilt on illustreerivFoto: Teet Malsroos
Maarit Stepanov 5. oktoober 2017 17:44
Tartu ülikooli praktilise usuteaduse lektor Kaido Soom selgitab, et Eesti luterliku kiriku ringkondades on samasooliste inimeste kooselu üle arutletud varemgi, kuid ühtset seisukohta pole tekkinud.

„Selles mõttes ei olnud minu jaoks sugugi üllatav, et need seisukohad olid seal sellised nagu nad seal olid,“ kommenteerib Soom nii telekraanil sõna saanud Annika Laatsi väljaütlemisi kui ka peapiiskop Urmas Viilma reaktsiooni. „Ma kujutasin ette, et selline diskussioon võib tulla ja selline ta tuligi.“

Usuteadlase sõnul pole samasooliste kooselu aga usuõpetuse keskseks küsimuseks. „Tegu on ühe eetika- ja moraaliküsimusega, millest on oluline vestelda, diskuteerida, leida mingid seisukohad ja on selge, et Ida-Euroopas olev kirik on konservatiivsem kui mõned lääne kirikud.“ Küsimusele, kas siinsed kirikuisad on pigem samasooliste kooselu poolt või vastu, on Soomi sõnul raske hinnata, kuid ta arvab, et pigem suhtutakse siinsele piirkonnale omaselt konservatiivselt. „Mis ei ole sugugi halb, aga mis ei tähenda seda, et kirik on inimesi vihkav institutsioon,“' lisab ta ja jätkab: „ta võiks olla selline inimesi mõistev, toetav organisatsioon, kellel on olemas omad konservatiivsemad põhimõtted: mis on ajalooliselt välja kujunenud, aga mis võivad ka vastavalt olule ja ühiskonnale muutuda.“

Soomi hinnangul pole kirik inimesi nende vaadete pärast ahistanud.Kas Geikristlaste Kogu asutanud Heino Nurk, kes tagandati pärast selle asutamist ametist ja kustutati luterliku kiriku vaimulike nimekirjast, pole aga üks selline näide? „See oli midagi teist, kui teatud seisukohtade esitamine. See on vastava organisatsiooni loomine, vastava tegevuse loomine,“ arvab Soom.