Kataloonia juht Carles Puigdemont kritiseeris samas telepöördumises teravalt Hispaania kuningas Felipet, kes päev varem oli telepöördumises mõistnud Kataloonia iseseisvuspüüdlused karmilt hukka. Kuningas süüdistas Kataloonia liidreid Hispaania seaduste rikkumises ja rõhutas, et Kataloonia liidrite vastutustundetu käitumine seab ohtu Kataloonia ja kogu Hispaania majandus- ja sotsiaalse stabiilsuse. Kuningas ei kutsunud Hispaaniat ega Katalooniat üles alustama olukorra rahumeelseks lahendamiseks dialoogi, vaid avaldas hoopis täit toetust Hispaania keskvalitsuse peaministri Mariano Rajoy jõuvõtetele, mille tõttu kannatas Kataloonias pühapäeval ligi 900 inimest.
Puigdemonti sõnul ei tohi tema majesteet nõnda poolt valida ja kuningas jättis täitmata talle põhiseadusega pandud rolli.
Kataloonia on pärast pühapäevast rahvahääletust iseseisvusele lähemal kui kunagi varem, toonitas Puigdemont. „Me järgime teed, mida kodanike demokraatlik tahe on määranud,“ ütles ta.
Madrid nõuab iseseisvuspüüdlustest loobumist
Samal teemal
Meedia on spekuleerinud võimalusega, et Kataloonia iseseisvus kuulutatakse välja esmaspäeval, kui Barcelonas koguneb parlament, et teha kokkuvõte iseseisvusreferendumist, millest võttis osa 42% Kataloonia valimisõiguslikest elanikest ja kellest 90% hääletas iseseisvuse poolt.
Kataloonia president Carles Puigdemont niisugust stsenaariumi ei kinnitanud. Selle asemel pöördus ta taas Hispaania peaministri Mariano Rajoy poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi, sest dialoog ja kokkulepe on osa poliitkultuurist. Puigdemont lisas, et soovib läbirääkimistel kasutada vahendaja abi.
Puigdemonti ettepanekule kõnelustelaua taha istuda ja kujunenud olukorda vahendaja abil arutada vastas Mariano Rajoy kohe järsu keeldumisega. Peaministri büroo levitas pärast Kataloonia juhi teleesinemist avaldust, milles rõhutati, et valitsus ei allu väljapressimisele ega hakka millegi illegaalse üle kõnelusi pidama. Läbirääkimised osutuvad võimalikuks alles siis, kui regionaalpresident Puigdemont loobub iseseisvuspüüdlustest, seisis peaministri büroo avalduses.
Veelgi enam, neljapäeva pärastlõunal tuli Madridist teade, et Hispaania põhiseaduskohus keelustas esmaspäevale planeeritud Kataloonia parlamendi istungi korraldamise.
Katalaanidele teeb praegu muret tõsiasi, et Euroopa Liit on nad tülis keskvalitsusega üksi jätnud. Euroopa Liidu liikmesriigid on jäänud seisukohale, et käimasolev on Hispaania siseasi ega puuduta neid. Tõsi, mõni poliitik on Hispaania keskvõimu pisut kritiseerinud Kataloonias liigse jõu kasutamise eest referendumipäeval, kuid see on ka kõik. Kõlama on jäänud Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi öeldu kolmapäeval Strasbourg'is Euroopa Parlamendi istungil: „Iga valitsuse ülesanne on kaitsta õigusriiki ja mõnikord nõuab olukord jõu kasutamist.“
Timmermans lisas, et Kataloonia iseseisvusreferendum oli seadusevastane. Ta soovitas pooltel istuda läbirääkimistelaua taha, kuid välistas võimaluse, et Euroopa Komisjon võiks kõnelustes osaleda.
Katalaanid niisugust lähenemist ei mõista, sest 7,5 miljoni elanikuga Kataloonia on ju samuti Euroopa Liidu osa. Brüssel on küll karmilt hukka mõistnud Ungari ja Poola valitsuse väidetavad õigusrikkumised, kuid Hispaania valitsus on võetud kaitse alla. Ootamatult äraootavaks on jäänud kujunenud olukorras ka Euroopa Liidu praegune eesistujariik Eesti.
Arvestades kujunenud ummikseisu ja Hispaania keskvalitsuse positsiooni jäikust, süveneb Kataloonias kartus, et olukord võib eskaleeruda ning halvimal juhul muutub konflikt veriseks. Kodusõja puhkemise võimalust peetakse esialgu küll ülimalt ebatõenäoliseks, kuid täielikult sündmuste taolist arengut välistada ei saa. Seetõttu kasvab ka hirm tuleviku ees.
Selge on ka see, et pärast iseseisvuse väljakuulutamist ei muutu Kataloonias esialgu suurt midagi, sest esmalt tuleb aasta jooksul koostada põhiseadus ja viia läbi valimised. Samuti on vaja käbele võtta oma raha, trükkida uued passid ja asutada relvajõud. Kui keskvalitsus hakkab seda kõike tõepoolest toore jõuga takistama, siis ei ole ka verevalamine välistatud.
43 KOMMENTAARI