Maailm

Aidake leida „kadunud venda“! Miks inimesed sotsiaalmeedias valetavad? (9)

Toimetas Greete Kõrvits, 4. oktoober 2017, 18:51
Sageli jagavad inimesed terrorirünnakute järel fotosid täiesti valedest inimestest.Foto: @Triquetra331 / Twitter
Elame sotsiaalmeedia ajastul. Nagu iga kohutava tragöödia järel, nii järgnesid ka pühapäevasele Las Vegase tulistamisele appihüüded aidata leida lähedasi ning vihased postitused tulistaja isiku kohta. Kuid millegipärast on nii, et lisaks šokki ja leina väljendavatele postitustele ilmuvad sotsiaalmeediasse otsekohe ka vandenõud, valeinfo ning mis ehk kõige veidram: valepildid väidetavalt kadunud lähedastest, keda pole tegelikult olemaski. Miks inimesed seda teevad?

BBC kirjutab, et juba alates 2015. aastast hakkab pärast massitulistamisi sotsiaalmeedias ringlema pilt mehest, kelle pärisnimi on Sam Hyde. Noormehel on pildil käes relv ning ehkki foto võib mõne jaoks ähvardav välja näha, ei ole kodanik Hyde üheski tulistamises süüdlane olnud. Tema pilt ilmus sotsiaalmeedis välja ka vahetult pärast seda, kui Las Vegasest hakkasid pühapäeval esimesed uudised tulema.

Samal teemal

Populaarne Youtube'i kuulsus esinejanimega Review Brah kuulutati „kadunuks“ nii pühapäeval kui ka 22. mai terrorirünnakus Ariana Grande kontserdil. Mees polnud kummalgi päeval üldse sündmuspaiga lähedalgi. Pühapäeval pani üks Twitteri kasutaja netikuulsuse pildi jälle üles ning väitis, et see on tema vend, kes rünnaku järel ära kadus. Kui ajakirjanik postitajalt küsis, miks too võõrast inimest oma „kadunud venna“ pähe esitleb, vastust ei tulnud.

Mingil huvitaval põhjusel postitatakse kadunutena eriti sageli pornonäitlejaid ja profisportlasi. Kuid mis ajendab inimesi väärinfot ja libapilte üles riputama?

Psühholoog ja psühhoterapeut Kätlin Konstabel arutleb, et soov olla olulise info valdaja, selle esimene jagaja, võib ajendada mõnd inimest kiiruga postitama pilte nagu seda on fotod süütust Sam Hyde'ist. Need on inimesed, kes ehk polnud kohal, kui pauk käis, aga tahavad olla esimesed, kes sellest (oma) tõde kuulutavad.

„See, et jagatakse pilte oma „lähedastest“ ja soovitakse teiste tähelepanu, haakub minu silmis ühe teist laadi veebipettusega, kus näiteks mõnes tugigrupis luisatakse endale kokku väga raske haigus ja siis õngitsetakse ohtralt teiste kaastunnet. Ja kui see inimene järsku grupist kaob, siis teised muretsevad ja mõistatavad, et kas ta suri nüüd ära,“ räägib Konstabel. „Seda peetakse üldiselt väga jõhkraks teiste emotsionaalseks ärakasutamiseks,“ tõdeb ta.

Ehkki võiks ju mõelda, et igal inimesel on sotsiaalmeedia kontaktide seas piisavalt päristuttavaid ja lähedasi, kes valest läbi näevad, võib mõne inimese impulsiivne kaastundevajadus ka tõesti nii pimestav olla, et paljastamisest ei hoolita. Samuti saab libapildi jagamiseks teha uue konto ning selle kaudu kaastunnet ja võõraste pisaraid välja kiskuda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee