Eesti uudised

Piirikaubandus Lätis nurjas joogitootjate plaani rajada plastmasspudelite ümbertöötlemiseks Eestisse tehas (62)

Maarit Stepanov, 4. oktoober 2017, 18:46
VIIAKSE VÄLISMAALE: Enamik Eestis toodetud plasttaarat valmistatakse siin ümbertöötlemiseks ette ja viiakse siis välismaale.Foto: Robin Roots
Eesti Pandipakend teatas, et Läti piiri ääres käiv alkoholiralli on vähendanud siin toodetava ja pakendatava joogikraami mahtu sedavõrd palju, et plaan ehitada plasti ümbertöötlemistehas pole enam mõistlik. Eesti Pakendiringluse hinnangul pole Lätist toodava taara maht kogumiskonteinerites oluliselt suurenenud.

Joogitootjate, maaletoojate ja kaupmeeste loodud taaskasutusorganisatsiooni Eesti Pandipakend tegevjuht Rauno Raal näeb süüd alkoholiaktsiisi tõstmisel, mis on soosinud piirikaubanduse teket. Ta kirjeldab, et seeläbi on vähenenud Eestist toodetavate ja pakendavate jookide maht, mil peal pandipakendi märgis ja mille pudeleid ettevõte hiljem ümbertöötlemiseks ja nõnda tagasi ringlusesse suunamiseks kogub.

Samal teemal

Et kaupluselettidele jõudvatele plastpudelitele uus elu anda, tekkis ettevõttel mõni aasta tagasi mõte pudelid ümber töödelda siinsamas Eestis ja mitte välismaal, nagu on enamikel juhtudel kombeks. Sealjuures plaaniti ümbertöötlusesse haarata neidki pudeleid, mil pandipakendi märget pole. Tehases taheti toota plastpudelitest kvaliteetseid helbeid, mida saaks hiljem kasutada näiteks toiduainetööstuses kasutatavate pakendite tegemiseks. „Eestis on näiteks ettevõte, kes toodab suurtes kogustes plastanumaid – just selliseid, mida me iga päev Selverist ja mujalt ostame,“ toob Raal näite ühest võimalikust kliendist.

Pandipakendi projekti kogumaksumuseks ennustati kolme miljonit eurot. Veel juulis teatas sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), et toetab projekti 1,07 miljoni euroga. Ent hoolimata lubatud toetusest, otsustasid Eesti Pandipakendiga seotud ja koostööd tegevad ettevõtjad, et jätavad plaani esialgu sinnapaika, sest vähenevate materjalimahtude ja karmi kulupoliitika kontekstis on sellise projekti teostamine nende hinnangul liiga riskantne. 

Raal toob näite: „Kui suvel on hirmus tarbimine, siis meil käbi töö vähemalt kuni 15. oktoobrini hästi aktiivselt, sest tagastus tuleb viitega. Täna on meil tehases täielik leelo-leelo, nagu november juba!“ annab ettevõtte tegevjuht mõista, et pandipakendite tagastamine on varasemaga võrreldes vähenenud. „Kui 2016. aastal tagastati reaalselt 245 miljonit ühekordse kasutusega tagatisrahaga joogipakendit, siis vaadates kõiki prognoose, on järgmise aasta eelarvesse pandud total return 213.“ Raali sõnul on käesoleva aasta optimistlikuim prognoos, et aasta lõpuks suudetakse kokku koguda 238 miljonit pandimärgiga joogipakendit. „Samas voolab Eestisse sisse kümneid miljoneid pakendeid Lätist, mida Eesti pandisüsteemi kaudu taaskasutada ei saa ja mis võivad jääda keskkonda reostama,“ ütleb Raal.

Ilma spetsiaalse märgistusega pakendeid koguva osaühingu Eesti Pakendiringlus tegevjuht Alder Harkmann nendib, et Lätist pärit taarat nende konteineritesse märkimisväärsetes kogustes ei jõua. „Küsimus on, et kuhu see jõuab?“ mõtiskleb Harkmann. „Kui ta jõuaks ilusasti meie pakendikonteineritesse, siis võiks seda tähele panna, aga kuna paljud inimesed ei sorteeri, siis need lähevad suuresti olmeprügisse.“ 

Harkmanni sõnul Eesti Pakendiringlus sellise tehase rajamise peale praegu ei mõtle. Ta lisab, et nendeni jõudvatest pakenditest saavad Eestis näiteks terrassilauad, lillepotid või hobusetallid. „Aga üldiselt on Eestis taaskasutusväljundit ikkagi vähe. Enamik läheb Eestist välja.“ 

Piiriülesele kaubandusele mõeldes võib näida mõistlik luua ühine pakendikogumissüsteem. Raali sõnul on selles suunas proovitud ka liikuda, kuid ta annab mõista, et lähitulevikus Balti riikidel ühtset pandipakendisüsteemi tõenäoliselt olema ei saa. Leedus käivitati meile sarnane süsteem alles möödunud aasta veebruaris. „Aga Läti on omaette tase...“ jätab Raal mõtte lõpetamata. „Neil on lihtsalt konteinerkogunemine. Ma tean, et selle aasta alguses anti Läti seimile üle 10 000 kodanikualgatuse raames kogutud allkirja, et moodustataks mingisugune pandisüsteem,“ sõnab Raal. Sepeale moodustati komisjon ning edasistest arengutest pole midagi kuulda olnud.

Raali sõnul tunnevad tehase ehitamist vedanud inimesed kurbust ja samal ajal ka piinlikkust keskkonnainvesteeringute keskuse ees. „Aga hetkel lihtsalt ei julge seda projekti teha. Vaatame, mis tulevikus saab.“

62 KOMMENTAARI

m
millegipärast 30. jaanuar 2018, 13:02
On loogiline, et taara maksumus on lisatud joogi hinnale ja iga pudel või purk (klaas, plast, metall) maksab midagi. Kõiki neid saab taaskasutada, olg...
(loe edasi)
l
6. oktoober 2017, 19:42
Lätist tuuakse plastpudelis laua viina (0,5 l - 4.59), magusad joogid, mis on kolmandik odavam, kui Eestis. See taara lendab meil metsa alla jne. Muud teha sellega pole.
Loe kõiki (62)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee